kolmapäev, 29. juuli 2009

Vikerraadio kommentaar: Õiguskantsler Teder käitus sümpaatselt

Igal aastal valib Maksumaksjate Liit maksumaksja sõbra ja vaenlase. Korra on selle tiitli saanud õiguskantsler Allar Jõks. Sel aastal on maksumaksja sõbra tunnustuse ära teeninud Jõksi järglane Indrek Teder.

Tederi käitumine käibemaksu küsimuses on sümpaatne. Ei ole kuigi tähtis, kuidas õiguskantsleri ja valitsusliidu vaidlus laheneb. Olulisem on see, et õiguskantsler tuli maksumaksjatele appi ning loodetavasti välistab tema sekkumine, et tulevikus üritavad erakonnad kiirkorras makse tõsta.
Kuigi Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikud on käibemaksu kiiret tõstmist põhjendanud majanduskriisi ja riigieelarve pingelise seisuga, siis tegelikult oli selle kiirustamise põhjuseks erakondade kartus populaarsuse pärast. Enne europarlamendi valimisi kardeti langetada ebapopulaarset otsust. Valitsusliidu erakonnad ei julgenud oma tegude eest vastutada.
Loodeti, et pärast valimisi kiirkorras seadust jõustades ei puhke selle üle pikaajalist debatti ning sügisel toimuvateks kohalikeks valimisteks on teema päevakorralt kadunud. Nüüd muutis Teder aga käibemaksuküsimuse uuesti päevakajaliseks ja see häirib poliitikuid.
Aastaid tagasi kehtis Eestis põhimõte, et maksumuudatustest teatatakse maksumaksjale vähemalt aasta ette. See on oluline reegel ja on kahju, et valitsus on sellest nüüd taganenud.
Arvestades, et riigieelarve seis pole endiselt kiita ja tõenäoliselt tuleb sel aastal veelgi kulusid kärpida või tulusid suurendada, siis aitab Tederi samm vältida, et me võime ühel hetkel ootamatul olla taas tunnistajaks maksude rutakal tõstmisel. On spekuleeritud, et järgmised valusad otsused tehakse pärast kohalike omavalitsuste valimisi. Näiteks tulumaksumäära kergitamine. Tänu õiguskantslerile on need riskid nüüd väiksemad. Ma ei usu, et riigikogu enamus julgeb teistkordselt astuda sama reha peale.

Olen sellest probleemist ka varem kirjutanud, aga käibemaksumäära kiirkorras kergitamine näitab, et valitsejad ei julge maksumaksjatega rääkida ja oma otsuste või ideede üle väidelda. Avaliku debati puudumine olulistes maksuküsimustes tähendab, et meie valitsejad võivad kergemini eksida. Oponentide kuulamine on küll tülikas, aga sageli aitab leida üles karid, mille otsa on kerge silmaklapid peas põrutada.

Mind hirmutas eelmisel neljapäeval toimunud valitsuse pressikonverentsil rahandusminister Jürgen Ligi sõnavõtt. Ligi väitis, et valitsus sõltub väga palju riigikogust ning kulusid kärpides püütakse vähem riigikogust sõltuda. Seadusandjalt oma ideedele nõusoleku saamine on Ligi hinnangul valitsuse jaoks liiga aeglane protseduur ja riigikogu pole väga üksmeelne kogu.
Selline suhtumine teeb ettevaatlikuks, sest esiteks on riigikogu seaduste loojana pannud paika riigieelarve ja nüüd üritab valitsus järgmiste kuude jooksul seadusandjast mööda hiilida.
Valitsusliit üritab teha muudatusi, millele ta ei pruugi saada riigikogu enamuse toetust. Muidugi oleks Reformierakonnal ning Isamaa ja Res Publica Liidul lihtsam valitseda, kui seda tülikat riigikogu ei oleks, aga see ei oleks Eestile pikas perspektiivis kasulik.

Mart Laari viimasele valitsusele sai saatuslikuks see, et valitsusliit üritas hambad ristis ning ühiskonnas puhkenud kriitikat eirates müüa maha Narva elektrijaamad ning müüs Eesti Raudtee. Ka toona eelistati tegutseda varjatult, hoiduti oma otsuste selgitamisest ja argumenteerimisest. Valitsust juhtinud Isamaa populaarsus kukkus kolinal. Täna me näeme, et ajalugu kordub ning sarnastel põhjustel kukub Reformierakonna populaarsus.
Loodan, et õiguskantsleri sekkumine käibemaksuküsimuses sunnib valitsust avalikkusega tihedamini suhtlema ja välistab tulevikus selle, et poliitikud üritavad maksumaksjat koormates mängida peitust ning kasutavad demagoogiat.
Käibemaksumäära tagasi langetamine ja siis uuesti kergitamine tekitab küll väga palju segadusi, kuid tegemist on põhimõttelise küsimusega ja seetõttu tasub see segadus meil ära kannatada.

Igal teisipäeval on Vikerraadio eetris minu või Meelis Mandeli kommentaar.

Eilsetest teleuudistest meeldis ka Indrek Tederi vastus Jürgen Ligile, kes võrdles Tederi käitumist omletist munade tegemisega. Teder ütles seda võrdlust kommenteerides, et riigikogu ei pea omletist mune tegema, aga võiks vähemalt omletiks kasutatud munade eest arve tasuda.

2 kommentaari:

  1. See et Hundimägi nagu tuld kardab seda uudist, eks see seletab kõik.
    Peaasi et oma Äripäeva möla saaks ajada, mis siis et tegemist lauslollusega.

    Eks Üürike ikka natuke Rootsis elu näinud, võrreldes nõukogude aja tippadvokaadi Tedrega...

    Eksrahandusminister Madis Üürikese sõnul ei ole otstarbekas maksumuudatustest inimesi väga pikalt ette teavitada (Eesti Päevalehe online, 28. juuli 2009 17:15).

    VastaKustuta
  2. Lühendasin eelnevat kommentaari ja võtsin ära selle osa, mis oli koopia Päevalehe uudisest. Igaüks leiab selle uudise Päevalehe onlinest üles.
    Eelkirjutajal on aga klassikalised demagoogiavõtted. Vastandamine - "Rootsis elu näinud Üürike versus nõukogude aja tippadvokaat Teder".
    Halvustamine - "Äripäeva möla".

    Mulle ei tundu Üürikese argumendid veenvad, sest valitsus andis ebamõistlikult lühikese aja uue määraga kohanemiseks. See ei ole viisakas ja õige käitumine ning ei olnud ka põhjendatud. Ülbelt lükati probleemid ettevõtjate kaela, kes pidid kiirkorras need ära lahendama. Võrdlus intressimäärade muutusega ei ole pädev, sest kõik teavad arvestada, et need võivad muutuda. Käibemaksu osas aga rääkis ju valitsus pikka aega teist juttu ehk sisuliselt hiilis kõrvale küsimustest, kas seda plaanitakse.

    VastaKustuta