Juuni TOP

Äripäeva toimetus valib igal kuul parima uuriva artikli, mille autori arvele potsatab preemiana 3000 krooni. Teen eelmise kuu lugudest eelvaliku ja saadan siis nimekirja laiali teistele toimetajatele ja ajakirjanikele, kes reastavad saadetud valikust kolm lugu ja nii selgubki kuu parim.

Juuni TOP oli järgmine
1. "Miljardite õngitsejat saadab kirju minevik", autorid Hannes Sarv ja Koit Brinkmann
2. "Maripuu pressis ravimile soodustuse", autor Kadri Jakobson
3. "Heiki Kranichi uus tulemine", autor Koit Brinkmann
4. "Siim Kallas ei mäleta oma allkirja", autor Kadri Paas
5. "Fondide kaotustes süüdi eneseimetlus", autor Piret Reiljan

1. Audru kalakasvatuse rajajate tausta polnud Eesti meedia seni avanud. Oli isegi üllatav, et keegi selle idee peale varem ei komistanud, sest oleks loogiline, et kui keegi lubab teha Eestisse seni suurima välisinvesteeringu, siis ajakirjanikud küsivad "kes ta on? kas see projekt on realistlik?". Võimalik, et üritati taanlase tausta uurida, aga internetist siin abi ei olnud. Meie saime tema taustast teada Taani ajakirjanike abiga, kes käisid paberlehti arhiivis sirvimas.
Taanlase ärisidemed Venemaal olid aga küll avalik info äriregistri abil.
Sellel lool oli suur mõju ka teistes riikides. Taanis kajastas Börsen teemat kahes ajalehenumbris. Lisaks hakkasid projekti vastu tundma ka huvi Norra ajakirjanikud. Oleme ka ise selle teemaga veel edasi tegelenud ja saanud uut huvitavat infot projekti kohta. Sellest saab aga juba lugeda tõenäoliselt uuel nädalal.

2. Sotsiaalminister Maripuu määrust kajastanud artikkel oli hea näide, kuidas olemasolevate dokumentide põhjal on võimalik tuua välja üks küsitavusi tekitanud otsus. Selle loo võlu oli ka erinevate asutuste omavaheline konflikt. Maret Maripuud ja Reformierakonda pahandas aga artikkel kõvasti ja kuuldavasti olid nad pahased ka Aktuaalse Kaamera peale, kes seda refereeris. Eks see ole ka näide katsest Rahvusringhäälingut mõjutada. See oli ka ajend, miks ma ise Reformierakonnaga ühendust võtsin ja küsisin, et miks nad oma pretentsioone meile otse esita. Sellepeale laekus meile Maret Maripuu vastukaja, mis peaks ilmuma Äripäevas järgmisel nädalal.

3. Heiki Kranichi kandideerimine Eesti Loto juhiks on minu arvates ideaalne uudislugu. Olime esimesed, kes tema kandideerimise avalikkuse ette tõid, saime foto, kuidas ta käis Eesti Loto nõukogule aru andmas. Ja olime ka esimesed, kes andis avalikkusele teada, kui nõukogu vastava otsuse ära tegi. Äripäeva ja aripaev.ee lugejad olid selle teema osas Eestis kõige paremini informeeritud. Asjaosalistele endale see muidugi ei meeldinud, et info enne uue juhi kinnitamist avalikkuse ette tuli. Lehele on selline pahameel aga kompliment.

4. Artikkel, mis tõi päevavalgele segaduse tippametnikele palkate maksmisel, on hea näide, kuidas ühest ettekandest võib saada korraliku loo. Selle teema kohta andis vihje Märt Rask oma ettekandes. Kuigi teistel lehtedel oli meie ees eelis (nad ilmuvad ka laupäeval) ei leidnud nad seda uudist sellest ettekandest üles.

5. II pensionisamba fondide eelmise aasta aruannete kokkuvõttest on saanud meie leivanumber. Aasta tagasi tõime avalikkuse ette probleemi rämpsvõlakirjadega. Toona olid fondijuhid väga üleolevad, kuid siis tuli SEB likviidsusfondi jamad ja muud. Sel aastal oli tähelepanuväärne, et eelistatud on grupi siseseid fonde ja enamus pensionifondidest suutis eelmisel aastal klientide raha kaotada. Pensionifondid on valdkond, mis on meie prioriteediks ja ka põhjus miks Äripäeva osades rahamajades eriti ei sallita.