Mulle meeldis tänases Postimehes Mart Kadastiku kirjeldus presidendi juures kogunenud tippharitlaste mõttekoja koosviibimisest, kus oli teemaks ajakirjandus. Selgub, et tund aega diskuteeriti emotsionaalselt netikommentaaride teemal. "Kadriorus jäid need olulised teemad kõrvale. Loodetavasti järgmine kord, kui mõttekojas räägitakse näiteks tervishoiust, ei tõuse esile siibrite tühjendamise teema," lõpetab tabava võrdlusega Kadastik oma kolumni.
Avalikult meeldib meie eliidile rõhutada, et nad netikommentaare ei loe, aga tuleb välja, et loevad küll. Mõned aastad tagasi meeldis arvamusliidritele rääkida, et nad ei loe Kroonikat, kuid lugejate numbrid rääkisid teist keelt. Või meenutame president Ilvest, kes halvustas online-meediat, kuid oma aastapäeva kõne jaoks sai just inspiratsiooni Toomas Lumani ütlemistest, mida kajastas see presidendi poolt kirutud online-ajakirjandus.
Meediat kritiseerivad arvamusliidrid on sageli kahepalgelised ja seetõttu on mul ajakirjanikuna ka raske nende kriitikat võtta tõsiselt. Hindan palju enam teiste ajakirjanike poolt tehtavat meediakriitikat.
Veebikommentaaridega on ka üks huvitav kogemus president Arnold Rüütliga. Korraldasime Äripäevas Eesti Arengu Foorumit. Selle idee saime Aadu Luukaselt, kes soovis Iirimaa eeskujul teha Eestis rahvusliku kokkuleppe. Esialgsetes versioonides oli selles kokkuleppes mitmeid huvitavaid ideid, mille üle soovisime tekitada ühiskonnas arutelusid ning foorum oli üheks kanaliks. Seda foorumit ettevalmistades kurtis aga Aadu Luukas, et avalikkus on liiga vaenulik ning see häirib president Rüütlit, kes oli ühel õhtul jäänud lugema Delfis ühiskondlikku kokkuleppe uudise juurde postitatud anonüümseid kommentaare. Presidenti oli hirmutanud, et kriitilisi kommentaare oli nii palju ja et kas see on ikka hea idee, taolise teemaga edasi tegeleda.
Lohutasime siis Aadu Luukast, et tegelikult ei peegelda kommentaaride juurde kirjutatud postituste hulk kommenteerivate inimeste arvu. On tavapärane, et üks inimene kirjutab anonüümselt mitme nime alt. Lisaks tegi Delfi aastaid tagasi veel nii, et Delfi toimetajad kirjutasid ise diskussiooni ärgitamiseks aktiivselt kommentaare. Kui kedagi hakati liiga aktiivselt kritiseerima, siis asusid nad anonüümsete kommentaaridega teda kaitsma ja hoidsid nii diskussiooni üleval. Loo lõpus võib küll olla kirjas, et on 200 või 300 postitust, aga tegelkult võis debateerijaid olla kümme korda vähem. Selline odav ja lugejaid pettev võte, millega üritatakse meelitada uudist lugema. Kui nii palju on kommenteerijaid, ju siis läheb teema korda. Sama võtet on kasutanud ka Äripäev.
Seetõttu mulle meeldib ka Postimehes rakendatav põhimõte, et nad märgivad kommentaari lõpus ära, kui samalt aadressilt on tehtud postitus varem mõne teise nime alt. Mäletan, et ekskolleeg Peep Soomann astus sellega seoses ämbrisse. Kui õigesti mäletan, siis kirjutas ühe Pindi kinnisvara tegemisi kajastanud uudise juurde oma nimel selgitava kommentaari ning siis asus hiljem anonüümselt Pindit ehk ennast kiitma. Kuna aga nende anonüümsete kommentaaride lõppu ilmus teade, et varem on samalt aadressilt postitanud kommentaari Peep Sooman, siis oli anonüümsus kadunud ja lugejad said aru, et kiidukõne Pindi aadressilt tuleb ühelt ja samalt mehelt, kes kasutab erinevaid nimesid.
Üks tähelepanuväärne juhtum veel Postimehelt. Nad aeg-ajalt vaatavad, et kust asutustest tulevad mingi uudise juurde kommentaarid. Kui politseijuht Andropov sattus mingisse skandaali, siis selgus, et enamus mürgiseid ja kriitilisi kommentaare kirjutati siseministeeriumist või tema allasutustest. Hea tõestus sellest, et need anonüümsed sõimlejad ei ole mingid teismelised, kes end veebis välja elavad, vaid nende hulgas võib olla palju lipsustatud ja heal ametikohal korraliku hariduse saanud inimesi. Kõige suuremad solvajad võivad töötada sinu kõrval.
Olen pannud veel tähele ka seda, et kui Äripäevas ilmub mõni uuriv lugu ja me selle hommikul veebi üles riputame, siis esimese hooga ilmub loo juurde mitu kriitilist kommentaari Äripäeva ja loo autori suhtes. Need postitused tehakse lühikese aja tagant, erinevate nimede alt ning nende eesmärk on lugu maha teha. Arvan, et anonüümseteks autoriteks on loo peakangelased, kes on mingite tegemistega kriitika alla sattunud ning üritavad nüüd anonüümselt lugejaid panna artiklis kahtlema.
Soovitan ka anonüümselt kirjutades aga hoiduda solvangutest. Sel aastal oleme päris mitmel korral suhelnud Äripäevas erinevate advokaatidega, kes tahavad saada meilt andmeid anonüümsete kommentaatorite kohta. Me pole seda infot andnud välja advokaatide küsimise peale, aga kindlasti anname need andmed välja, kui politsei või kohus seda nõuab. Muidugi võib anonüümselt kirjutada ja sellest pole midagi halba, kuid kirjutaja võiks enne postituse saatmist mõelda, et kas ta punastaks juhul, kui saadakse teada, et tema on selle postituse autor.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Sain ka kolleegilt tagasisidet, ta oli üllatunud, et ma ka Äripäeva mainisin siin, et me oleme aktiivselt kommenteerides mingit uudist üritanud huvitavaks teha. Lisan veel juurde ühe soovituse, et kuidas selliseid uudiseid Äripäeva onlines avastada. Uudiste pealkirjad on meil mitut värvi. Roheline näitab seda, et uudist loetakse palju, punane näitab seda, et uudist loetakse ja kommenteeritakse palju. Sinist värvi läheb aga sellise uudise pealkiri, mida loetakse vähe aga kommenteeritakse palju. Ehk sinise värvi saavutab siis, kui ühte uudist kommenteeritakse väheste inimeste poolt erinevate nimede all.
VastaKustutaKiitsin siin Kadastiku kommentaari, aga on ka üks tõrvatilk. Tahtsin lugeda Postimehe lugejate arvamust sel teemal, aga Kadastik on oma kolumni kommenteerimise ära keelanud. Ei saa aru, miks ta kardab oma juhitava lehe lugejaid.
VastaKustutaNäiteks ka Anvar Samost ja Valdo Randpere on nõudnud, et nende kolumni ei saa kommenteerida. Kuna nad ise konkreetse väljaande palgal pole, siis ei ole sellises soovis ka midagi imelikku.
Kadastikule selline käitumine aga oma ametist tulenevalt ei sobi, sest Postimees ise võimaldab sadade teiste avaliku elu tegemisi arvamusi oma lugejatel anonüümselt kommenteerida. Kui lehe juht ei julge seda teha, siis võiks ka Postimees võimaldada teistel avaliku elu tegelastele sama. Sellist kaitset leht teistele tõenäoliselt ei paku. Oleks isegi huvitav kui nt Edgar Savisaar teeks eksperimendi ja paluks Postimehel mitte lubada kommenteerida mõnda temaga seotud artiklit. Arvan, et ta saaks sellisele palvele eitava vastuse.
Minu arvates on Eest (online)ajakirjanduses kummaline nähtus, kus artiklite sisu ei määra enam mitte toimetus vaid kommentaarid. Uudistelindi sisu ja eelkõige pealkirjad koostatakse nõudmisest, et see peaks kaasa tooma võimalikult rohkem kommentaare.
VastaKustutaNäiteks: PM paneb uudisele pealkirjaks „Kultuuriminister trügis laulupeole dirigendiks” http://laulupidu.postimees.ee/?id=138312
Ei usu, et toimetuses poleks teada, et lugu „Eesti lipp” ja selle dirigent oli juba proovide kavas. Uudis ise on taktitu, kuid täidab eesmärki. Kommentaare laekub usinalt, millegipärast kustutab toimetus neid kommentaare, milles arvustatakse PM käitumist.
Teine näide: Delfi avaldab uudise „Kundla: mina pätt Reiljaniga koalitsiooni ei lähe!” http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=23658747
Ei usu, et ajakirjanik ei teaks, et tsiteeritav Jaan Kundla blogi on libablogi, kuid see pole ju peamine, teksti läheb sellegipoolest lause „kirjutab parteitu riigikogulane oma blogis.”. Kommenteerijate puhul toimib 100% refleks – „see Toompea tuleks laiali peksta!”.
Ja ega toimetuse jaoks pole ju oluline saada teada lugejate arvamust, vaid eesmärgiks on kasvatada klikkide statistikat, mis peaks toetama reklaamimüüki online-meediasse. On ju vahe, kas lugeja käib lehel 1-2 korda või panna ta kommentaari kirjutama (mis sest, et tühist ja labast), kuid nii saadakse tema käest kätte 30-50 klikki. Tullakse ju uuesti lugema teisi kommentaare ja vajadusel mõnda eriarvamusel olijat sõimama. Isegi kui see aitab kuidagi kaasa reklaami müügile, siis kahandab see tugevalt lehe sisu usaldusväärsust. Vähemalt lugejate silmis, kes ootavad sisu, mitte pealiskaudsust.
Kuna loen usinalt ka teistes riikides ilmuvaid väljaandeid, siis loen vahel ka sealseid kommentaare. Vahe meie ja nende lehelugejate, loe kommentaatorite mõttetegevuse vahel on masendavalt meie kahjuks. Võttes kasvõi Soome meedia (nt HS), siis sõim ja eriti piiratud sõnavara on sealsetes kommentaaride pigem erandiks kui reegliks. Inimesed avaldavad tõepoolest oma arvamust ning lisavad uut infot. Ja mis meie kommentaaridega „harjunud” lugejale võib tunduda eriti pentsik, siis isegi tänatakse asjaliku kommentaari eest!
Ühesõnaga – kommentaaridest võiks asja saada, kui õnnestuks delfi debiilikutele mõni muu tegevus leida.
Aga siinne blogi on hea lugemine. Mulle meeldib.
Tere,kuna olete oma blogis avaldanud üsna mitmes artiklis hoiatavat infot näiteks selle kohta, kuidas Äripäevale on ette söödetud " õigeid" vihjeid jne .
VastaKustutaSiis kas ei oleks palju palutud kui te avaldaksite näiteks , milliste artiklite all olevate kommentaaride kohta on teile kaebusi esitatud ja millises stiilis kommentaaride eest .
Sest olgem ausad, et tõde võib olla teinekord väga valus ja seetõttu on äkki inimesel, kelle kohta see tõde käib, kergem hoolitseda selle eest, et see tõde avalikkuseni ei jõuaks . Kuigi tegu võib olla avalikkusele huvipakkuva infoga . No või kui info kogu avalikkusele huvi ei paku, siis näiteks mingi firma aktsionäridele äkki küll . Või võimalikele klientidele .
Ah et mida ma silmas pean . Nimelt seda, et toimetustes tuleks kindlaks teha see, milliste kommentaaride autoritele jaguneb " allikakaitse" ning millistele mitte . Ja millised kommentaarid võib rahus ära kustutada ning milliseid mitte . Muidu tekib absurdne olukord, kus mingi artikli informaatoritele laieneb " allikakaitse" , samas aga anonüümsele kommentaatorile seda ei laiene .
Näiteks kui mõnda tuntud ärimeest kommentaarides sitapeaks, pursuiks või mõne muu kommunistliku loosungiga sõimatakse , siis pole siinkohal ju midagi teha . Kas taoline inimene vääriks kohtulikku karistamist ? Või kas kohtu aega peaks taolise pasa ( vabandust väljenduse pärast ) raiskama . Lihtsalt kommentaar ära kustutada ja kõik .
Et ei toimuks kommentaaride eelhindamist olukorras, kus tegelikult seda ei tohiks teha . Äkki avaldas inimene tõtt oma kommentaaris mõne firma kohta, kuna aga firma juhtkond äkki arvas, et poleks vaja mingist vahejuhtumist pasundada . Noh et siis anda kommentaari autor kohtusse ja ilge kahjutasu välja nõuda .
Täpselt sama loogika alusel võiks ju mõne teenindusasutuse direkttor, juhatus või omanikud nõuda näiteks erinevate toidupoodide, tehnikasalongide jne artiklite eest kahjutasu . Kuna näiteks see müügimees lasti lahti, kes kliendile uue auto pähe kasutatud romu müüs . Või kui mõnes toidupoes on rikutud toidukäitlusnõudeid - ärge kirjutage sellest ajalehes . Pealegi vallandati müüjad, kes selle toiduleti puhtuse eest head pidid seisma .
Ahjaa, täpsustavalt lisaksin veel oma eelmisele kommentaarile nimelt selle, et tuletaksin meelde, et inimestele ( kaasaarvatud kommentaatoreile ) kehtib süütuse presumptsioon . Mis teadupärast keelab inimest kohelda võimaliku kurjategijana, ilma vastava kohtuotsuseta .
VastaKustutaLoomulikult ei soovi ma kaitsta siinkohal anonüümseid sõimajaid ning läbustajaid, keda näiteks Äripäevas ei olegi eriti, võrreldes muude Eestis ilmuvate väljaannetega .
Aga siiski teed ka sina, Aivar, taolise järelduse, et kui inimene mingit artiklit kommenteerib, siis ta automaatselt sõimab ( ja on seega väärt karistamist ) . Äkki avaldab inimene lihtsalt kriitikat mingi ärimehe, firma suhtes .
Ja muidugi võiks mõelda näiteks selle peale, millest ma oma eelmises veel selles blogis ilmumata kommentaaris kirjutasin - et vähemalt Äripäev võiks välja mõelda küll oma "allikakaitse " süsteemi . Juhul kui taoline asi eksisteerib, siis vabandan juba ette .
"Allikakaitse" on vajalik näiteks selleks, et mingile tavatöötajale või äriinimesele ei hakkaks konkurendid peale " kitsepanemist" kaikaid kodaratesse loopima . Muide see mingit laadi " allikakaitse " peaks kehtima ka kommentaaride all .
Sest nii jabur kui see ka pole, peaks " allikakaitse" kehtima isegi väärinfo korral, kuna äkki mõni tavatöötaja või ehk isegi juhtkonda kuuluja ei pruugi teinekord midagi millegi kohta tõepoolest teada ja annab mitte tahtlikult teile valeinfot . Või seda infot, mida tema õigeks pidas, kuna tema oli seda niimoodi kuulnud .
Mis aga Aivar, sellesse sinu lõiku puutub "
Me pole seda infot andnud välja advokaatide küsimise peale, aga kindlasti anname need andmed välja, kui politsei või kohus seda nõuab. "
Nokk kinni-saba lahti olukord . Jah, eks advokaadid looda ka kiiremini oma asjaga ühele poole saada . Kui nad ei pea kohtu ordereid selleks taotlema . Aga ikkagi sellest "allikakaitse " värgist ei pääse me nii või teisiti .Sest olgem ausad, et piisab nendesamade advokaatide kirjast kohtule ja ongi olemas order, millega saab sama asja nõuda, aga siis juba ametlikult . Ennem oli aga ainult see " ah ole meheks, lao inf välja ja vsjoo "
Ja miks te seal Äripäevas ei paku välja lahendust ,et ebameeldivad kommentaarid lihtsalt ära kustutatakse . On kõigil lihtsam - maksumaksja poolt ülalpeetava riigiasutus nimega kohus oma aega saaks tähtsamate asjade peale raisata .
Juhul kui " kriminaal" näiteks töölt koondati, mingi firma või riigiasutuse peale kas õigustatult või niisama pahane oli . Mida me taolise tagantjärgi karistamisega üleüldse saavutaksime .
Pealegi võib ju tekkida see olukord ka, kui netiühendus on registreeritud ühe nimele, aga arvutit kasutavad mitu inimest . Ilmselt peaks siis arvutid ka ära registreerima nagu tulirelvad, kus mõrvariks saab alati see, kelle relvast tehti saatuslikud lasud . Juhul kui õiget mõrtsukat ei leita .
Ma praegu kohe ei vasta siin nendele küsimustele allikate katise ja anonüümsete kommentaaride kohta. Aga ma proovin järgneva paari nädala jooksul siia blogisse kirjutada nendel teemadel. Allikakaitse on väga huvitav ja väga oluline teema mujal maailmas (nt Skandinaavias). Eestis ei pöörata sellele piisavalt tähelepanu.
VastaKustutaMa väljendasin end halvasti, kui jäi mulje, et ma anonüümseid kommentaatoreid pean kohe sõimajateks või seda taunin. Anonüümsus pole üldse tähtis, oluline on ikkagi kommentaari sisu. Aga kirjutan sellest ka varsti pikemalt.