Kui intervjueeritav saaks ise oma intervjuud toimetada?

Reedel ilmus Äripäevas intervjuu riigihankeid korraldava Riigihangete Keskuse juhtide Margus Lantini ja Tom Annikvega. Mehed olid nõus intervjuud andma tingimusel, et nad näevad seda intervjuud enne ilmumist. Olles oma juttu paberilt lugenud, kirjutasid aga mehed intervjuu sisuliselt ümber. Otsustasime, et avaldame intervjuu algsel kujul ja seepeale ütlesid mehed, et keelavad selle avaldamise.

Panen siia blogisse ka intervjuu mõlemad variandid. Siis on hea võrrelda, mida mehed tegelikult ütlesid ja mõtlesid ning kuidas nad pärast oma sõnade lugemist oleksid soovinud avalikkusele paista. Kõige suurem häda nende poolt hiljem ümberkirjutatud intervjuuga oli aga see, et mõned vastused läksid liiga pikaks ja elu ning emotsiooni jäi intervjuus vähemaks.

1. Küsimus
Paljud Teie välja kuulutatud hangetel osalejad on Teie MTÜ suhtes kriitilised. Miks?

Margus Lantin: Need panevad meile tõesti vastu hambaid.

Intervjueeritute poolt toimetatud vastus:
Margus Lantin: Ei ole nii, et valitseb vaid kriitika. Ja ega hangetel osalemine ei ole kohustuslik. Riigi- ja kohaliku omavalitsusasutuste ostude koondamine mahuefekti saavutamiseks vastavate keskuste abil ja kaudu ei ole Eestis tuntud, kuid mujal Euroopa liidus aastakümneid kasutusel olnud praktika. Oleme vastava Riigihangete Keskuse loomisel arvestanud euroopa kogemusega ning leiame, et hangete kvaliteetne korraldamine ning konsolideerimisest tuleneva mahuefekti ärakasutamine on avaliku sekotori ostude korraldamisel vajalik ja õige. Pakkujate poolne huvi Riigihangete Keskuse tegemiste vastu on mõistetav ja Keskuse arengu seisukohalt tervitatav. Nõus, et muudatused on toonud ja toovad endaga kaasa kriitikat, kuid juhatus on alati valmis aruteludeks nii hankijate, kui pakkujate esindajatega keskuse töö paremaks korraldamiseks ning riigihangete renomee tõstmiseks. Keskuse loomise eesmärgiks on muuhulgas ka parima oskusteabe loomine ning koondamine. Ning argumenteeritud etteheited võtame me Keskuse töö korraldamisel alati hea meelega arvesse.

2. Küsimus
Teie MTÜst räägitakse kui riigi sisse imenud puugist...

Tom Annikve: Pakkujad on tõesti tigedad, kuna MTÜ kontollib nende tegevust. Me soovime, et hinnad, millega nad on hanke võitnud, jääksid kestma. Minul pakkujana käiks ka närvidele, kui mingi sepad hakkaksid uut maailma looma.

Intervjueeritute poolt toimetatud vastus:
Tom Annikve: Selline sõnakasutus on üllatav ja esitatud väide täiesti vale. Millegipärast arvavad teatud hangetel osalejad (neid on erinevatel kauba- ja teenusehangetel osalejatest võib olla üks, või kaks hanke kohta), et riigi – ja kohaliku omavalitsuse asutustel on ühiste ostude korraldamise kaudu maksumaksja raha kokkuhoid ning säästmine midagi väga erilist ja kindlasti taunitav tegevus. Tundub uskumatuna küsimuses esitatud väide, et maksumaksja raha säästmine ning Hankijate - asutuste tegevuskulude kokkuhoid võiks mingilgi moel avalikule sektorile ostude teostamisel kahjulik olla. Seda enam, et Riigihangete Keskus ei ole ei riigieelarvest, ega muudest avalikest vahenditest finantseeritav ühing ning ühishangetel osalemine on riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusele tasuta. On mõistetav, et igal ettevõttel on ärihuvi ning huvi vajab kaitsmist, kuid väita, et tegemist on riigile kahjuliku tegevusega on küündimatu.

3. küsimus
Ma olen aru saanud, et mõningate hangete puhul on osalejate marginaal väiksem kui Teie oma...

Tom Annikve: Seda ma ei usu. Meie marginaal ei ole väiksem kui osalejatel.

Intervjueeritute poolt toimetatud vastus:
Tom Annikve: Meil ei ole kombeks võõrastesse rahakottidesse piiluda, kuid situatsioon vastaval kaubaturul teeb pakkumustes korrektiivid. Konkurents paneb asjad paika. Pakkuja kasum ja keskuse kulu ei ole ei aluselt, ega sisult sarnased ja võrreldavad.

4. küsimus
Ja juriidilist teenust pakub MTÜ-le Teile kuuluv osaühing Hankekeskus...

Margus Lantin ja Tom Annikve: Suures osas küll, kuigi osaühingu peaeesmärgiks on hoida kaubamärki Riigihangete keskus.

Intervjueeritute poolt toimetatud vastus:
Lantin ja Annikve: Selline võimalus on, kuid Keskus ei osta õigusabiteenust nimetatud OÜ-lt. Täna on on OÜ Hankekeskus eelkõige kaubamärgi hoidja.

5. küsimus
Kõrvalt vaadates tundub Teie MTÜ üsna hea äriidee...
Lantin: See ei ole äriidee.
Annikve: Me ei ole kordagi aasta jooksul ei MTÜst ega osaühingust palka saanud ja meil on teised töökohad ka olemas.
Lantin: Ma saan aru, et teatud ringkondades on arusaam, et seal (MTÜs) peab olema mingi kala ehk süsteem, kuidas papp kätte saada. Meil seda süsteemi ei ole.

Intervjueeritute poolt toimetatud vastus:
Lantin: Keskuse loomine ja majandamine ei ole äriidee. Samuti ei ole Keskuse ühingu vormi tõttu õige rääkida kasumimarginaalidest ja muust tulust. Keskus ei ole kasumit taotlev ettevõte, vaid mittetulundusühing koos seadusest tuleneva iseloomu ja kohustustega.
Annikve: Me ei ole kordagi aasta jooksul ei MTÜst ega osaühingust töötasu saanud.
Lantin: On tore, et meie tegemised huvi pakuvad, kuid võite uskuda, et midagi erilist ja seninägematut Keskuse tegevuses ei ole. Töötades täna riigiasutuste ja omavalitsuste hangete korraldajatena on selge, et läbipaistvus ja avatus on sarnase keskuse töös ülioluline ja ühingul on üldkoosolek. Keskuse liikmeks on tänaseks astunud 22 omavalitsust, mistõttu ei saa rääkida Lantini ja Annikve äriideest, vaid tegemist on hankijate poolt oma huvide esindamiseks ja kaitseks loodud organisatsiooniga.

6. küsimus
No aga marginaal on Teil kohati 7% hanke maksumusest...
Annikve: See ei ole kõikide hangete puhul nii. Bensiinihanke marginaal on circa 0,05%, 7 senti liitrilt; (mis toob kahe aasta jooksul MTÜle haldustasuna sisse circa 630 000 krooni, mistõttu on Statoil näiteks hanke vaidlustanud- toim).

Intervjueeritute poolt toimetatud vastus:
Annikve: Kordan, et Riigihangete Keskuse, kui mittetulundusühingu kontekstis ei saa kasutada mõistet marginaal. Tõepoolest, sätestab Riigihangete Keskus lepingulise sättena ühishangete korralduskulude katteks tasu. Seda põhjusel, et muid finantseerimisallikaid, kui hangete korraldamise tasud Keskusel ei ole. Erievate mahtudega ja koormusega ühishangetel on erinevad tasumäärad. Tasumäärade suurus sentides, või kroonides võivad ühishanke läbiviimise perioodil kõikuda, kuivõrd hankes osalejate poolt esitatud kogused võivad kas suureneda, või väheneda. Soovimata siinkohal mitte väga spetsiifiliseks minna, võiks tuua näite, et algselt oli mootorikütuse ühishanke maht ca 9 000 000 liitrit, täna on see ca 7 000 000 liitrit. Kütusehankes Keskuse kulude katteks pakkujate poolt makstava tasu suurus on 0,05%.
Lantin: Keskuse poolt 2008. aastal läbi viidid koopiapaberi ühishankes oli Keskuse kulude hüvitamise tasumääraks 7%, hanke mahuks kujunes ca 3 00 000 krooni. See on tõesti erinev.Tasumäärad on kehtestatud enne hanke väljakuulutamist ning on ka kõigile ühishanke pakkujatele hankedokumetatsioonist selgelt väljaloetavad. Samas on tasumäärad ühishangete korraldamiseks mujal euroopas samuti varieeruvad, suuremates ühishangetes suisa suurusjärkudes 1 – 2 % hanke mahust, näiteks Soome Hansel OY ja Kuntahankkinnat OY (kohalike omavalitsuste hangete korraldaja) kodulehtede andmetel on ühishangete korraldustasudeks keskmiselt 1% hanke mahust.

7. küsimus
Üle poole miljoni tundub ju üsna korralik summa ühe projekti pealt...
Annikve: Tuleb arvestada sellega, et pärast maksukoormust jääb meile umbes 20 000 krooni kuus. Me palkame kütuse peale inimese, kuna peame igakuiselt kontrollli läbi viima ja aru andma. Sellest rahast ei jätku projektijuhile palga maksmisekski.

Intervjueeritute poolt toimetatud vastus:
Annikve: Ühishanke korraldamine ja keskmiselt kahe aasta jooksul hanketulemuste kontroll ja järelvalve on töömahukas tegevus (hanked korraldatakse reeglina, 2 – 4 aastaks) Näiteks, koopiapaberihankes osales 125 hankijat. Arvestame, et pärast maksukoormust jääb meile kulude katteks umbes 10 000 krooni kuus.

8. küsimus
Milline võiks olla järgmise aasta hangete käive ja teie enda käive?
Lantin: Me võime rääkida 200-300 mln hangete käibest. Mis meilt läbi käib, ei oska praegu öelda.
Annikve: Meil on vaja keskus korralikult tööle saada. Kui meil on raha üle, siis tegeleme sponsortegevusega oma liikmetele.

Intervjueeritute poolt toimetatud vastus:
Lantin: Seda on raske prognoosida, hangete käive sõltub suures osas riigiasutuste otsustest koostöö osas ja hankijate poolsest ühishangetes osalemise aktiivsusest. Kuid teenuste kasutamise kasvuootus muidugi on. 2008. aastal korraldatud riigihangete kogukäive: 115 000 000,00 krooni, korraldatud, või osaletud hankementluste arv: 56. Planeerime septembris-detsembris 2009 korraldada rea ühishankeid. Peagi avaldatavas nimekirjas sisalduvad levinumad ja olulisemad avaliku teenistuse poolt tarbitavad teenused ja kaubagrupid, kuid teretulnud on ka ettepanekud hankijate poolt, millist nimekirjast erinevat teenust või kaupa vajatakse.
Annikve: Meie eesmärk on Keskus korralikult tööle saada. Koolitustegevus on valdkond, millega järgmisel aastal kindlasti tõsisemalt tegeleda plaanime. Ja kindlasti planeerime ka sponsortegevust eelkõige Keskuse liikmetele, eelkõige haridus-, spordi-, ja sotsiaalvaldkondades.

9. küsimus
Kuidas saab üks MTÜ ettevõtetele trahvi teha?
Annikve: eesmärk ei ole trahvi teha, vaid hoida hinda kahe aasta jooksul. Millegagi peab ju neid (osalejaid-toim) vaos hoidma. Koopiapaberi (esimene suurem ühishange - toim) puhul võtsime tõesti suure trahvi välja. Vahepeal oli oht, et leping jääb sõlmimata, kuna turusurve oli võitjatele väga suur. Näiteks Büroomaailm tõmbas pärast paberihanget hinnad täpselt samale tasemele kui hanke võitja MAP Eesti.

Intervjueeritute poolt toimetatud vastus:
Annikve: Hanke võitjaga sõlmitakse leping ja leping sätestab ka sanktsioone pooltele oma kohustsute mittetäitmise juhuks. Keskuse eesmärk ei ole sanktsioonide kaudu kedagi diskrimineerida, sanktsioonid hankelepingutes on tavapärane praktika. See, et hanke läbiviijaks või lepingu pooleks on mittetulundusühing ei oma sanktsioonide kontekstis tähtsust. Lepingute sõlmimine ei ole mittetulundusühingutel keelatud.