Luik sai lõpuks Päevalehes toimetamiseks vabad käed

Järgmisel nädalal teeb Ekspress Grupp tõenäoliselt avalikuks, et Manitski osteti Eesti Päevalehe omanikeringist välja. Seni oli Manitski see, kes takistas Luigel ja Kobinil Päevalehte reformimast, samas ei olnud nõus ka oma osalust müüma. Nüüd on aga Luigel ja Kobinil vabad käed ning see muudab meediamaastikul toimuva taas põnevaks. Saab olema huvitav jälgida, mis on Luige ja Kobini järgmised sammud ning kuidas nad üritavad Päevalehe kasumisse tuua.
Eesti meediale tervikuna oleks aga väga halb kui nende muutuste tulemusena kaoks Päevaleht Postimehe kõrvalt. Loodetavasti seda ei juhtu.

Kas 6. märtsil algab Laari ja Savisaare lahkumisetendus?

Pühapäeval toimuvad valimised saavad olema tulemuste poolest väga põnevad. Sellele viitavad viimastel päevadel avalikustatud erakondade populaarsustabelid. Aga veelgi põnevam saab olema valimistele järgnev periood, sest valijate langetatavad otsused võivad käivitada poliitilisel maastikul mitu olulist muutust. Me võime näha kahe suure poliitiku Mart Laari ja Edgar Savisaare taandumist.

Kõige suurem raputus ootab valimiste järel Keskerakonda ja seda sõltumata valimistulemustest. Suurima opositsioonipartei jaoks oleks kaotuseks 28 või väiksema arvu kohtade saamine riigikogus. Sõltumata Keskerakonna valimistulemustest võib olla kindel, et see partei uue võimuliidu moodustamisel olulist rolli ei mängi. Keskerakond jääb endiselt opositsiooni ning see sunnib erakonna juhtimises tegema muudatusi. Pean tõenäoliseks, et nende valimiste järel on Edgar Savisaar sunnitud Keskerakonna juhi kohalt taanduma ning juhtohjad haarab Jüri Ratas.

Keskerakond on olnud valimiskampaania suurim üllataja. Parteil ei ole varasemaga võrreldes enam selliseid rahalisi vahendeid, et teha jõuline kampaania. Üllatav on Edgar Savisaare varjus püsimine. Keskerakonna probleemid on hea näide, mis juhtub, kui erakonna sees pole tugevat opositsiooni ning partei liikmed vaatavad kahtlastele rahahankimistele läbi sõrmede.
Selles osas sarnaneb Keskerakond üha rohkem Rahvaliiduga, mis tõenäoliselt uude riigikokku ei pääse ning millest on nendel valimistel järel ainult riismed. Keskerakonda nii tume tulevik ei oota, kuid ninasarvikute valimispidu sarnaneb 6. märtsi hilisõhtul pigem matustele.

Valimistulemused võivad Savisaare kõrval viia eesliinilt ka Mart Laari. Tema võimaliku lahkumise üle on spekuleeritud viimastel päevadel meedias aktiivselt. Teades nende spekulatsioonide tekke tagamaad on mul olemas kaks selgitust, miks just nüüd Laari lahkumise teema meedias tõstatus.
IRL oli vahepeal kindel, et nende suurim konkurent Reformierakond teeb valimistel väga tugeva tulemuse ja IRLil tuleb tunnistada läbipõrumist ehk nad saavad uues riigikogus alla 19 koha. Seetõttu hakati meediainimesi harjutama mõttega, et Mart Laar tahab pärast valimisi ise taanduda ja et Laari lahkumise põhjused ei ole mitte kehvad valimistulemused.
Teine võimalus on see, et Laari taandumise teema söödeti meelega meediale ette, et seni tagaplaanil olnud IRLi esinumber saaks valimiste kõige olulisemal perioodil kerkida meedia valgusvihku.

Reedel avalikustati uudisteagentuuri BNS tellitud ning Emori poolt läbiviidud uuring näitab, et IRLi populaarsus on valimiste lähenedes jõudsalt kerkinud ning Reformierakonna oma langenud. Jõudude vahekord kahe paremerakonna vahel võib uues riigikogus muutuda hoopis IRLi kasuks. Sellise tulemuse korral näeme Mart Laari taandumise asemel hoopis tema jõulisemat esiletõusmist.

Valimiste mustaks hobuseks on sotsid ja rohelised. Kui rohelistel õnnestub riigikogu valimiskünnis ületada ning sotsid saavad 17 või rohkem kohta, siis võivad mõlemad erakonnad olla tulemustega väga rahul. Sotside ja roheliste edu nendel valimistel aga tähendaks, et uue valitsusliidu moodustamiseks on laual oluliselt rohkem variante, kui praeguse koalitsiooni jätkamine.

Vitsuti vaikimine süvendab kahtlusi

Kui mõni teema jääb toppama, siis soovitatakse ajakirjanikel kasutada pikemate teemade uurimisel vana detektiivi meetodi ehk kogutud info süstematiseerida, välja printida ja kausta panna ning siis seda aeg-ajalt sirvida ja kui õnnestub mingeid uusi fakte saada, siis need lisada. Võib juhtuda, et suure õhinaga mingit vihjet uurima asudes ei oska sa pöörata tähelepanu olulistele detailidele. Eriti, kui infot ja dokumente on palju. Hiljem oma kogutud andmeid uuesti lugedes võid aga need detailid üles leida ja mõistatus võib hakata lahenema.

Vitsuti ja Õispuu ühisäri on hea näide

Kirjutasime kunagi Arco Vara ostetud Tivoli kinnistust, mille ehitsumaht hiljem teistele üllatusena suurenes. Siis laekus vihjeid, et Arco Vara ja linnaametnikud mängisid kokku. Mingeid ühiseid sidemeid me aga Arco Vara omanike ja linnaametnike vahel toona ei leidnud ning kirjutasimegi loo tekkinud kahtlustest.

Tegelikult olid need sidemed avalikes registrites olemas, aga me ei osanud neile toona pöörata tähelepanu. Pealtnägijas ilmunud lugu aitas need sidemed leida üles ja teema taas päevakajaliseks muuta.

Toomas Vitsut on võtnud vaikimistaktika, aga ma arvan, et ta ei saa lõputult selle teema eest ära joosta. Arco Vara üks juhte Hillar-Peeter Luitsalu kasutas aga tuntud nõksu ehk viitas võimalusele, et ta võib Äripäevas ilmunud loo pärast kohtusse minna. Kogemus ütleb, et kohtuga ähvardamise eesmärk on teema päevakorralt ära saada ja panna avalikkus ning ülejäänud meedia kahtlema konkreetses artiklis ilmunud faktides. Kui teema vaibub, siis vaibub ka soov minna kohtusse. Nimetatud juhtumi puhul oleks kohtuivaidlus päris põnev ja ma arvan, et see aitaks kaasa Vitusti äride tagamaade avalikuks tulekule.

Lisan siia ka täna Vikerraadio eetris olnud enda kommentaari.

Möödunud nädalal kutsus Äripäev toimetuse juhtkirjas uurimisasutusi üles alustama uurimist paar nädalat tagasi ETV saates Pealtnägija avalikustatud Tallinn kõrgete linnajuhtide Toomas Vitsuti ja Toomas Õispuu eraäri osas. Selgitan, miks selline üleskutse ajalehe poolt tehti.

Äripäeval õnnestus koguda uusi fakte Vitsuti-Õispuu äritegevuse kohta, mille avaldasime möödunud kolmapäeval. Need faktid viitavad, et Tallinna linnas mõjukatel ametikohtadel istuvad mehed võisid saada meelehead ning hoiduda Eesti riigile maksude tasumisest. Või on tegemist taas ühe Keskerakonna varjatud rahastamisskeemiga.

Tallinna volikogu juhtivale Vitsutile ja linnaplaneerimisametit juhtivale Õispuule kuulunud erafirma tegeles Vahemerel lõhekaine vedamisega. Uurimisasutuste huvi peaks äratama see, kuidas Vitsut ning Õispuu sellesse ärisse sattusid ning kes ja mis tingimustel aitas neil äri püsti panna.

Miks valiti Arco Vara?

Vitsutile ja Õispuule pakuti 2005. aastal head teenimisvõimalust Vitsuti tuttava Heinar Inno poolt. Tallinna linnaisad otsustasidki asutada ettevõtte Eastern Shipping Group. Probleemiks oli aga see, et neil polnud piisavalt algkapitali, et osta äriks vajalik laev, millega saaks Vahemerel hakata lõhkeainesaadetisi vedama. Rahapuudus ajas linnaisad Tallinnas mitmeid suuri kinnisvaraarendusi omanud Arco Vara asutajate jutule, kes otsustasidki Vitsutit ja Õispuud aidata ning soetasid neile vajaliku laeva. Hiljem müüsid Arco Vara asutajad laeva omanud ettevõtte maha 1 krooni eest ning said 1,9 miljonit krooni kahjumit. On tähelepanuväärne, et sisuliselt tasuta antud ettevõte teenis igal aastal stabiilselt 1,5 miljoni krooni suurust renditulu. Seetõttu võib oletada, et laeva omanud firma müügist saadud kahjum oli kellegi kasu.

See on põhjus, miks korruptsioonikuritegude uurijad peaksid tundma huvi Vitsuti ja Õispuu ning Arco Vara asutajate omavaheliste suhete ning tehingute vastu. Tuleks selgitada välja, mis motiividel kinnisvaraettevõtjad otsustasid soetada kehvas seisus oleva väikese kaubalaeva ja anda selle linnajuhtide käsutusse.

Üheks põhjuseks võivad olla Arco Vara ärihuvid Tallinna linnas. Vitsut ja Õispuu said tänu oma ametikohtadele ja positsioonile pealinnas võimul olevas Keskerakonnas mõjutada linnvalitsust langetama Arco Vara jaoks soodsaid otsuseid. Kas nad seda ka tegid, selle peaksidki uurijad välja selgitama.

Kes võlgneb Arakale?

Samuti on oluline teada, kas Vitsut ja Õispuu võivad ka veel praegu olla Arco Vara asutajate poolt mõjutatavad. Näiteks üks Arco loojatest Arti Arakas lausus laevatehingut kommenteerides, et tal on sellest tehingust saamata summa, mis jääb 100 000 ja 200 000 euro vahele. Arakas ei täpsustanud, kes talle selle raha võlgneb, aga kui selleks on linnaplaneerimisameti juht ja volikogu esimees, siis võib olla risk, et võla tasumiseks kasutavad need kõrged linnajuhid ära oma positsiooni. Seetõttu ei saa ka öelda, et tegemist on aastate taguse juhtumiga, mis pole täna enam päevakajaline. See lugu on päevakajaline, sest linna raha jagamisel ja suunamisel osalevatel inimestel võivad olla kaelas suured võlad.

Korruptsioonikahtlus pole aga ainus, mis Vitsuti ning Õispuu laevaäri puhul peaks uurijate tähelepanu köitma. Õispuu on Pealtnägijale öelnud, et tema jaoks oli tegemist äriga, kus ta kaotas raha. See väide ei pruugi pidada paika, sest Õispuu ja Vitsut võisid üritada oma tulusid varjata ning vältida maksude tasumist Eesti riigile.

On fakt, et Vitsuti ning Õispuu firma tegi 2005. aasta lõpus ja 2006. aasta esimesel poolel Vahemerel ja Mustal merel vähemalt 25 reisi. Kui me aga loeme mõlemale mehele kuuluva ettevõtte majandusaasta aruannet, siis seal ei ole ühtegi märget, et nende reiside eest oleks firmale laekunud ka tulu.

Tulu kadus offshore

Põhjus on selles, et lõhkeainevedamisest teenitud raha suunati Seišellidel registreeritud offshore-firmasse Japro. See oli ka ettevõte, mis tõenäoliselt oli lepingulistes suhtes Arco Vara omanikele kuuluva ning laeva omanud firmaga.

Kaks Tallinna linnas olulisel ametipositsioonil olevat inimest on oma eraäri peitnud maksuparadiisi ja avalikkusel on seetõttu selle äri tagamaadest väga keeruline saada head ülevaadet. Kui kõik oleks olnud aus ja eetiline, siis ei oleks kasutatud offshore-firmasid ja linnavolikogu esimees Toomas Vitsut ei poeks selle teema kohta esitatud küsimustele vastamise eest peitu.

Ootan, et Õispuu ja Vitsut teeksid avalikuks offshore-firma aruanded ning näitaksid, kui palju nad tegelikult tulu teenisid ja kuidas selle teenistuse pealt on tasutud maksud ning millised kokkulepped olid tehtud Arco Vara omanikega.

Tegelikult saavad korruptsiooni ja maksudest hoidumise kahtlusi hajutada Vitsut ning Õispuu ise. Selleks tuleb neil esineda ühe ausa ülestunnistusega. Seni nad ei ole aga olnud huvitatud oma eraäri tagamaade avalikustamisest. Seetõttu on ka põhjust arvata, et nad on teinud midagi sellist, mille avalikuks tulekut üritatakse kiivalt varjata.