Riigieelarve auke maksutõusudega lappima asunud valitsus on saanud oma esimesed triibulised. Aasta alguses kergitati ametiautode erisoodustuse piirmäär 2000 kroonilt 4000 kroonile ametiauto kohta kuus. Autode pealt laekub riigile 90% erisoodustusmaksust. Riik lootis selle sammuga täiendavalt riigieelarvesse saada 370 miljonit krooni.
Aasta algus näitab, et võrreldes eelmise aasta sama ajaga on erisoodustusmaksu laekunud esimesel viiel kuul eelarvesse ainult 18 miljonit krooni rohkem. Seda sõltumata kaks korda kerkinud piirmäärast. On tõenäoline, et käesoleval aastal teenib riik vaatamata maksutõusule erisoodustusmaksu vähem kui eelmisel aastal.
Erisoodustusmaksu tõus on hea näide, kuidas maksupoliitikas ei anna üks pluss üks alati vastuseks kaks.
Piirmäära tõusuga ületati maksumaksjate valulävi ja nad hakkasid kasutama ebamugavamat ja bürokraatlikumat sõidupäeviku pidamist, mille sisu on keeruline kontrollida. Riik ärgitas maksukoormust kergitades maksumaksjaid maksude tasumisest hoiduma.
Rahandusminister Jürgen Ligi, kes selle otsuse langetamise ajal juhtis riigikogu rahanduskomisjoni, ütleb, et erisoodustusmaksu kehv laekumine on majanduslanguse tingimustes loomulik, sest ettevõtjad hoiavad kokku kulusid ja vähendavad ametiautosid. Ligi on seda meelt, et kui erisoodustusmaksu poleks kergitatud, siis laekuks seda täna veelgi vähem.
Tal on osaliselt õigus. Kindlasti on majanduslangus toonud kaasa ametiautode vähenemise ja see omakorda ka erisoodustusmaksu vähenemise. Selle aasta viiel esimesel kuul deklareeris autodelt erisoodustusmaksu 5782 ettevõtet või asutust, aasta tagasi oli see number ligi kaks korda suurem.
Kuigi aga rahandusminister Ligi räägib, et ametiautode arvu vähenemine on majanduslanguse tõttu loomulik, siis tegelikult rahandusministeerium erisoodustusmaksu tõstes sellega ei arvestanud.
Maksuprognoosi tehes oli rahandusministeerium kindel, et maksumuudatus ei vähenda erisoodustusmaksu deklareerivate sõidukite arvu. See näitab, kui pealiskaudne on Eesti riigieelarve tegemine ja kui vähe arvestatakse sellega, et maksude tõstmine muudab ka maksumaksjate käitumist.
Majanduskriis pole ainus põhjus, miks erisoodustusmaksu laekub vähem. Seda tunnistasid Äripäevale mitu suurettevõtte juhti ja liisingfirma esindajat. Pärast maksutõusu on suurenenud autode ümbervormistamine eraisikute nimele. See tähendab, et ametiauto muutub isiklikuks autoks ning ettevõte hakkab maksma oma töötajale isikliku auto kasutamiseks mõeldud kompensatsiooni, mis teatud piirini on maksuvaba.
Kokkuvõtvalt on riik suurendanud maksutõusuga ettevõtjate huvi vähendada oma ametiautosid ja erisoodustusmaksuks tehtavaid kulutusi ehk suunanud ettevõtjad täitma sõidupäevikuid, mis on paljuski tõenäoliselt loominguline tegevus. Sõidupäevikute sisu kontrollimine on ajamahukas ja revisjoni tulemusena juurde määratavad summad on väikesed. Selle asemel võiks maksuhaldur põhjalikumalt tegeleda näiteks käibemaksupettustega.
Reedene Äripäev tõi avalikkuse ette kütuseturul toimuvad kaks skeemi, millega üritatakse vältida käibemaksu ja ka aktsiisimaksu tasumist. Hinnanguliselt jääb riigile nende skeemide tõttu laekumata kuni 500 miljonit krooni maksuraha aastas ning maksuvabalt müüdava kütuse osa on viiendik kogu kütuseturust.
Kardan, et 1. juulist jõustunud käibemaksu ja kütuseaktsiisi tõus suurendab veelgi maksupettuste hulka kütuseturul ning sarnaselt erisoodustusmaksuga jääb riigil ka nendest maksutõusudest loodetud tulu saamata. Maksutõusude häda on selles, et ausate maksumaksjate koormus suureneb ehk inimesele või ettevõtjale jääb vähem raha kätte. Riik aga loodetud tulu ei saa ning võitjaks osutub varimajandus.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar