1998. aasta alguses otsisime Äripäevale arvamustoimetajat ja töövestlusel käis ka tänane välisminister Urmas Paet, kes toona töötas Postimehes ajakirjanikuna. Paet oleks olnud väga sobiv kandidaat ning oleksime ta ka rõõmuga tööle palganud, kuid oli üks takistus, tänu millele katkes Paeti karjäär ajakirjanikuna ning sai alguse hoopis tema karjäär poliitikuna. Takistuseks osutus Paeti küsitud palk, mis oli meie jaoks toona liiga kõrge. Tema palgasoov algas vist 18 000 kroonist katseajal ja nii kõrget palka ei olnud me nõus 11 aastat tagasi katseajal olevale ajakirjanikule maksma.
Pärast meiega peetud kõneluste luhtumist sai aga Paet Postimehes ametikõrgendust ning reporteri asemel sai temast Postimehe vanemtoimetaja. Pikalt ta aga enam Postimehesse ei jäänud vaid lahkus järgmisel aastal nõustama Reformierakonda ja tõusis kiiresti Eesti tipp-poliitikute sekka.
Oli veel teine tuntud persoon, kellega me toona samuti kõnelusi pidasime Äripäeva arvamustoimetajaks tuleku üle ja kes samuti soovis saada liiga kõrget palka. See mees oli hilisem Kesknädala toimetaja Allan Alaküla. Tema soovis veel, et Äripäev maksaks kinni ühe tema raamatu trükikulud. Me ei olnud sellega nõus ning nii meie läbirääkimised lõppesidki edutult. Hiljem leidis Alaküla rakendust Keskerakonnas.
Mõlema mehe hilisemat tegevust arvestades, oleks Paet olnud tõenäoliselt sobilikum kandidaat Äripäeva juhtkirju kirjutama, aga võibolla oleks Alaküla palkamisel õnnestunud meil päästa üks Eesti hing vasakpoolsete sekka kukkumisest.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar