Kuidas Villu Reiljan aasta tagasi oskuslikult skandaali summutas

Ralf kirjutas aasta tagasi Äripäevas kaks uurivat lugu Villu Reiljani tankistiks peetud Tarmo Silla ärihuvidest: "Reiljani advokaat juhib suurejoonelist kalaäri" ja "Reiljani advokaat kopeeris Hanschmidti advokaati"

Villu Reiljani toonane reageering on hea näide, kuidas skandaal summutada. Tuleb ähvardada ajalehte kohtuga ja süüdistada faktieksimustes. Saavutad selle, et ülejäänud meedia ei julge juhtumit enam kajastada ja teema vaibub. Seda, et sa kohtusse ikkagi ei lähe, ei pea hiljem enam valjuhäälselt kuulutama.

Vahetasime aasta tagasi mitu kirja Reiljani advokaadi Aivar Pilvega, sest Reiljan ei suutnud esimesest artiklist leida üles ühtegi faktiviga ja teisest artiklist ei tahtnud ta üldse midagi rääkida. Muudkui nõudis vabanduse ja pika vastulause avaldamist. Mingi aja pärast aga Pilve ja Reiljani huvi lahtus. Tõenäoliselt oligi põhjus selles, et neil õnnestus meid kohtuga ähvardades teema päevakorralt ära viia.

Meie oleksime aga olnud valmis kohtusse minema ja eriti selle teise artikli pärast, sest kohtus oleks tõenäoliselt saanud tunnistajateks kutsuda inimesi, kes loo tegemisel ei soovinud tehingust avalikult rääkida. Kohtuasjad on tüütud ja ajamahukad, aga seekord olime sellest ise väga huvitatud. Usun, et see aidanuks tehingutesse tuua selgust.

Saime nendeks lugudeks aga idee hoopis Eesti Ekspressist. See on ka vana tõde, et heade uurivate artiklite ideed on peidus teiste ajakirjanike kirjutatud artiklites. Ekspressis ilmus Rävala pst maja uurimismaterjalidest pärit Aivo Pärna tsitaat, milles ta nimetas Tarmo Silla peremeheks Villu Reiljanit. Mõtlesime, et kui see on õige ja Reiljan kamandas Silda Rävala pst maja müügiga seoses, siis äkki on veel teisigi ärisid, mis on seotud keskkonnaministeeriumiga ja kust jookseb läbi Tarmo Silla nimi. Nii me need kaks juhtumit avastasimegi.

Kuna juhtumid olid erinevad, siis otsustasime, et avaldame need ka eraldi lugudena. Üks ilmus reedel ja teine järgmise nädala kolmapäeval. Seda kasutas aga oskuslikult ära Villu Reiljan ja Rahvaliidu PR-meeskond. Reiljan oli teadlik mõlema loo ilmumisest, sest küsisime temalt kommentaare. Kui ilmus reedene artikkel Silla osalemisest suurejoonelises kalaäris, siis võimendas seda uurimust ülejäänud meedia päris hästi. Kolmapäeval ilmuva artikli eel ehk teisipäeval tegi aga Reiljan avalduse, et annab Äripäeva laimamise pärast kohtusse.

Reiljani hilisem käitumine näitab, et tegelikult oli hagiga ähvardamise eesmärk veenda avalikkust, et Äripäev on eksinud. Arvan, et see õnnestus tal päris hästi ja tänasel päeval ei mäleta enam keegi, et Rävala pst maja müügitehinguga seoses kohtus esimeses astmes süüdi jäänud Tarmo Sillal ja Villu Reiljanil on olnud ka kokkupuuteid teistes keskkonnaministeeriumiga seotud ärides.
Võimalik, et see teema oleks püsinud ka kauem päevakorral, kui poleks olnud Rävala pst kohtuasja ja maadevahetuse skandaali ning Reiljan oleks artiklite ilmumise ajal olnud keskkonnaminister. Avalikkust ei üllatanud enam teadmine, et Reiljanil võisid olla mingid varjatud huvid või et ta soosis Tarmo Silla tegevust. Poleks aga olnud Rävala pst juhtumit, poleks me tõenäoliselt ka nende ärisidemeteni jõudnud.

Tean, et samade seoste ja advokaadibüroo Lextal tegevuse vastu tundis millalgi huvi ka prokuratuur. Uurijad olid samuti need seosed Rävala pst majaga seoses avastanud, kuid midagi korruptiivset nad ei leidnud ja loobusid nende harutamisest.