Tänane Eesti Päevaleht on kirjutanud Indrek Samusenkost ehk mehest, kes laenas kõvasti raha kokku ja siis ära kadus. Umbes viisteist aastat tagasi uurisin ise vihjet, et Samusenko on elus ning käib aeg-ajalt isegi Eestis. Üritasin saada Samusenkoga intervjuud, aga tulutult.
Seda lugu tehes kohtusin ka kaitsepolitsei uurijaga, sest kapo vist uuris Samusenkoga seotud firmade tegemisi. Esialgu pidi intervjuu andma Kapo juht Jüri Pihl. Kui aga kohale läksin, siis viis Pihl mu ühe uurija juurde, kes asjaga tegeles. Pihli nõue oli, et ma ei tohi lehes avaldada uurija nime ja kui tahan räägitud kasutada, siis pean tsitaatide autoriks panema Pihli.
Pihl ise intervjuu juures ei olnud ja ei teadnud täpselt, mis info tema nime all ja tsitaatidena ilmub. Pihl ei soovinud isegi oma tsitaate enne ilmumist näha, usaldas oma alluvat. Kui lugu lehes ära ilmus, siis selgus, et uurija oli olnud liiga jutukas ning see olevat ärritanud advokaate, kes olid pahased Pihli väljaütlemiste peale, mille autor ta tegelikult ise ei olnud. Äripäeva toimetusega need advokaadid ühendust ei võtnud ja ma ei mäleta ka, keda nad täpselt esindasid, aga kapo palvel ilmus Äripäevas vist ka täpsustus.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
See on huvitav, et sa sellest kirjutad. Just selle nurga alt, et paljud lugejad tõenäoliselt ei teagi, et teinekord pole lehes mainitud allikas tegelikult üldse ajakirjanikuga rääkinudki, vaid tekst on tulnud läbi pressiinimese või mõnest kolmandast allikast.
VastaKustutaSelliseid näiteid võiksid veel tuua, kuid ettevaatlikud, sest kuigi tegemist on tavalise ajakirjaniku töömetoodikaga, on see ka mõnes mõttes lugeja petmine.
Ma ei pea seda kirjeldatud juhtumit lugeja petmiseks. Kapo oli pannud paika reegli, et teiste töötajate nimed meediast läbi ei jookse ja kommentaar kuulus ikkagi Kapole.
VastaKustutaEks päris suur hulk lehes ilmuvaid arvamusartikleid on kirjutatud mõne endise ajakirjaniku poolt, aga ilmuvad kellegi teise nime all. Ja PR-firmad esitavad taoliste tekstide eest oma klientidele päris korralikke arveid.
Uudiste puhul on seda aga vähe, et allikaga pole tegelikult räägitud ja tema teksti on vahendanud hoopis keegi kolmas inimene.
Allika varjamise põhjus võib-olla seotud allikate kaitsega. Näiteks kui ettevõtte juhatuses on ainult üks naine ja teised on mehed ja kui see naine on allikaks, siis loos võib jälgede segamiseks jätta mulje, et tegemist on mehega.
Samuti võib ajaleht loo autoriks märkida ajakirjaniku, kes tegelikult ei olegi loo peamine autor või siis ei märgita kõige olulisema allikaga suhelnud ajakirjanikku autorite sekka, et allikat kaitsta.