Kuidas ajaleht oma head lugu ei väärtusta. Äripäeva näide

Täna ilmus Äripäevas uuriv artikkel kütuseturul toimuvatest petuskeemidest. Hommikul olin Äripäeva avades pettunud, sest avaloo vahele oli klammerdatud Äripäeva reedene lisa Puhkepäev. Meie eesmärk on reedeses Äripäevas pakkuda nädala kõige tugevamat uurivat lugu, mis peab olema sisult, fotode osas ja kujunduselt sel nädalal Eesti lehtedes ilmunud lugudest kõige parem. Selline klammerdamine aga nullib eeskätt kujundajate ja fotograafide töö.

Uurisin ka hommikul, et miks nii juhtus ja põhjus oli väga tüüpiline tõenäoliselt paljudele firmadele. Info lihtsalt ei liikunud erinevate inimeste vahel. Ühed inimesed suhtlevad Äripäevas trükikojaga, teised hoolitsevad lehe sisu eest. Trükikojaga suhtlejad ei tea, mis leheküljel ilmub uuriv lugu (ei peagi teadma) ja toimetus ei teadnud, et selle uuriva loo võib lõhkuda ära lisaleht ning ei tabanud sellest trükikojaga suhtlejaid teavitada. Nüüd oskame selle võimalusega arvestada ja järgmised reeded on Äripäev loodetavasti lugejasõbralikumalt klammerdatud.

Nüüd aga olulisemast ehk maksupettuste loost endast. See on hea näide valikutest, mis meil toimetuses sageli on. Uurivaid lugusid on kahte tüüpi: ühed juhivad tähelepanu olulisele probleemile ning pakuvad ka võimalikud lahendused, teised paljastavad pettused ja korruptsiooni. Esimeste tegemiseks kulub reeglina vähem aega.

Täna ilmunud artikkel juhib tähelepanu olulisele probleemile: on skeemid, millega hoidutakse maksude maksmisest; on riiklik register, mis peaks aitama kütuseturul toimuvat kontrollida, kuid tegelikult oma eesmärki ei täida. Suurem töö selle loo puhul oli erinevates andmebaasides oleva info võrdlemine.
Samas oleks võinud seada ka eesmärgiks maksupetturite paljastamise, siis oleks loo valmimine võtnud kauem aega. Me seekord ei läinud seda teed, kahel põhjusel. Esiteks on käibemaksupettused tänu maksutõusule väga päevakajaline teema. Teiseks, petturite paljastamine eeldanuks, et ma annan ajakirjanikule mitu kuud aega teemaga tegelemiseks ja mul pole kindlust, et me saavutame eesmärgi.

Täna ilmunud lugu tegime kokku kaks nädalat. Järgmise sammuna oleks võinud üritada tabada neid isikuid, kes on halva maksukäitumisega väikefirmade uued omanikud ehk mitte leppida sellega, et nende kontaktnumbrid ei vasta. Usun, et veel paar nädalat tööd ja oleksime nendeni jõudnud. Nt selle noore lätlase leidnuks lõunanaabrite ajakirjanike abiga suhteliselt lihtsalt üles, sest mees on olnud seotud ühe jalgpalliklubiga.
Me saanuks tõenäoliselt näost-näkku küsida kommentaare ja saanud vastuse, et kõik on korras ja pole petuskeemidega seotud. Samuti teha ka fotod uutest omanikest. Skeemide tegelike loojateni poleks aga tõenäoliselt ikkagi jõudnud. Nendeni jõudmine eeldab juba süsteemsemat tööd allikate otsimise ja värbamisega. Tuleb leida allikad, kes ise osalevad kütuseturul toimuvates maksupettustes ja veenda nad rääkima. See aga on liiga ajamahukas ja õnnestumise tõenäosus on väga väike. Las nende otsimisega tegelevad maksuametnikud ning politsei, kel on rohkem võimalusi.

Eelmisel aastal üritasime ühe Tallinna kesklinnas asuva nartkootikumide väidetava müügikoha varustajaid paljastada, aga see meil ei õnnestunud. Kasutasime mitme nädala jooksul salajast varitsemist ehk passisime autodes ja pildistasime ning filmisime, proovisime narkomaanidelt infot osta ja diilereid allikateks värvata. Lõpuks andsime alla. See töö ei läinud päris tühja, aga loo tegemise alguses seatud maksimaalset eesmärki me ei suutnud täita. Tulemust saab lugeda siit.

Eelmisel aastal jäi Äripäevas ilmumata meie üks uurimus, mis oli seotud kalaäris toimuvate pettustega. Meil õnnestus saada teada konkreetsete isikute ja firmade nimed, kes pettustega võivad tegeleda, olid teada ametnike nimed, kes võivad pettuste korraldajatega teha koostööd ja ka petuskeemid, kuid meil ei õnnestunud koguda piisavalt tõendeid, et see asi avalikuks teha.

Meie huvi lahtus, kui maksupettustega tegelejatega väidetavalt koostööd teinud ametnikud sunniti ametist lahkuma. Ka uurimisorganid ei suutnud nende osalemist pettustes tõendada ja skeemiga väidetavalt tihedalt seotud võtmeametnik lahkus ametist joobes auto juhtimise tõttu. Passiti peale, mil mees tuleb mõnelt ürituselt, kus ta on tarbinud eelnevalt alkoholi ja pandi puhuma. Tõenäoliselt oli ka uurijatel maksimaalne ja minimaalne eesmärk ning kui jõuti järeldusele, et maksimaalset tulemust ei saavutata, siis otsustati mehe karjäär avalikus teenistuses lõpetada ning nii ka kalaäris maksupettustega tegelevate inimeste elu keeruliseks muuta.