Kiitus Reformierakonna kampaaniameistritele

Reformierakonna halliks kardinaliks peetav Rain Rosimannus suutis vahetult enne valimisi tekitada väikese skandaali vene keelt kõnelevatele valijatele suunatud reklaamiga, kus pole mingit viidet Reformierakonnale ning reklaamis soovitab tema poolt hääletada keegi P. Savisaar.

Huvitav käik, mida Eestis valimiskampaaniates kasutatakse suhteliselt vähe. Samas ei pruugi see olla sugugi halb, kuigi tõenäoliselt saab Rosimannus nüüd palju kriitikat. Taoliste skandaalide tekitamine võib väga hästi töötada. Selliseid turundusnippe soovitatakse ka ettevõtetele ning meelelahutus äris seda ka kasutataks. Aga ka mujal. Väidetavalt pani kunagi üks santehnikat müüv firma Haaberstisse üles suure välireklaami, kus peal paljas naine ning ettevõtte ja kampaaniat teinud turundusfirma töötajad tegid mitu kurja telefonikõnet linnaosavalitsusse, esinesid pahaste linnakodanikena ja nõudsid siivutu reklaami keelustamist. Ametnikud ehmatasid ära ja tahtsid reklaami maha võtta ning puhkes skandaal, mis oli reklaamikampaania üks osa. Tulemuseks oli korralik meediakajastus ning ettevõtte sai tasuta endale lehepinda, mis kampaaniat toetas.

Muidugi on alati oht, et osa publikust häälestub sinu vastu, aga parem on see, kui sinust räägitakse, kui see, et sind ei teata. Ja ei ole midagi paremat, kui sa poliitikuna suudad päev enne valimisi panna inimesed omavahel sinu sobivuse üle arutama. Rosimannus ületas päev enne valimisi meedias uudiskünnise ja saab anda edasi oma sõnumi. Kusjuures põhjendus võib tema valijatele peale minna. Ta kasutas Keskerakonna vastu samu relvi, mida Keskerakond kasutab oma kampaanias teiste vastu. Tal sai Keskerakonna käitumisest kõrini.

Teine hea käik Reformierakonna poolt seekordses kampaanias olid pensionid. Kui varemalt on Reformierakond ja Keskerakond vastandunud maksude küsimuses, siis nüüd läks Reformierakond jõuliselt ründama seda sihtrühma, keda neil oli võimalik Savisaare tagant ära meelitada. Tänu pronksmehele polnud mõtet püüda venelaste hääli ja tasus keskenduda pensionäridele.

Ma ei ole lugenud kokku neid kordi, kui Ansipil on õnnestunud end viimastel kuudel meedias näidata poliitikuna, kes kaitseb pensionäre pensioni alandamise eest. Erakond ei pidanud selleks trükkima valimisplakateid ja reklaamlehti. Nad said ühe oma kampaania oluliseima sõnumi edastada täiesti tasuta ja mitme kuu jooksul. Keskerakond ja Reform suutsid taas leida teema, mille üle vaieldes pääseda üleriigilisse meediasse ja olla pidevalt pildil. Kusjuures erilisi kulutusi ei pidanud erakonnad tegema, kulud kandsid ajalehtede, raadiote ja telekanalite omanikud, kes maksid kinni pensioni alandamise või mittealandamise teemalist debatti kajastanud ajakirjanike, fotograafide ja toimetajate palga ning muud kulud.

Kui valimiseelsel õhtul teha prognoos, siis julgen arvata, et tänu sellele pensionidebatile võtab Reformierakond Tallinnas parema tulemuse võrreldes Isamaa ja Res Publica Liiduga.