Äripäev 20: Kuidas Äripäeva sünnipäeval Äripäeva müüdi

Äripäeva müük oli teemaks ka sel aastal Äriplaani konverentsile järgnenud Äripäeva sünnipäeva tähistamiseks toimunud vastuvõtul. Alljärgnev on mustand sellest tekstist, mis toimetuses meeskonnatööna valmis kirjutati ning mis siis pidi avalikult ettekandmisele minema. Etteaste tegi Peeter Oja, kes tegi meie ettevalmistatud teksti oma täiendused. Seetõttu pole ka alljärgnev päris see, mille Oja sünnipäeval esitas. Aga alljärgnev on väike kokkuvõte 20. aasta jooksul Äripäeva saatnud kriitikast. Peeter Oja ettekannet saab vaadata siit

Bonnier olen! 200 aastase Skandinaavia suurima meediafirma omanik, poolsada miljardit SEKi käivet. Asutasime Äripäeva 20 aastat tagasi. See oli suur viga. Me teeme ühe suure vea korra sajandis. Eelmine oli Astrid Lindgreni Pipi Pikksuka käsikirja avaldamata jätmine…

...kuule Ansip, Äripäeva ei taha ära osta? Loen siin, et lehel on tellijad kadunud, leht ise kahjumis… Mis masu?! Äripäev ise tekitas selle majanduslanguse! Kirjutas, et tuleb… ja tuligi! Lõpuks levis üle maailma. Asi see nüüd neil kirjutada poleks, et masu on läbi. Aga näe, ei. Ei raatsi. Muidu pole homme millestki kirjutada. Omakasupüüdlikud sead, ütlen.
Noh, mis sa teed? Lööme käed? Võib ka riigidotatsioonina vormistada. Mis mõttes, miks? Ostad ära ja tellid loo, et Ansip nägi kõike ette ja et masu on tänu temale läbi?
Keegi ei usu? Noh, tont sinuga, ei hakka mina sind keelitama, pakun lihtsat lahendust. Mida? 2007 aasta Äripäeva D-päeva loost saati juba istud dollaris?! Ei ole mul sulle kroone vahetada.

No müün Äripäeva jah, pole siin midagi häbeneda. Selline negatiivne, lahmiv, pidevalt eksiv, erapoolik, äraostetav, poliitiliselt kallutatud. Kaua võib, ma küsin!
Äsja helistasin Ilvesele, kes ütles, et pole kuulnud, ei tea, ei tunne. Ei Äripäeva. Ei Bonnieri.
Aga mul on pikemaid kõnesid ka olnud.
Näituseks meie hea konkurendi Schibstedi siinse juhi Mart Kadastikuga. Tõsi, Mart hakkas rääkima Äripäeva ülikehvadest tulemustest, pealiskaudsusest. Et e24 tegi meile ühe päevaga ära.
Valetas. 3 päevaga tegi. Vähemalt agressiivsete teismeliste meelitamise osas aga ma ei hakanud täpsustama.

Isegi Hans H. Luik, kujutage ette, ei tahtnud Äripäeva osta! Kuigi korra on ta meil naha elegantselt üle kõrvade Ekspressi tagasi ostes tõmmanud. Lihtsalt ütles ei ja hinda ei küsinudki. Et Äripäeval puuduvat sihtgrupp. Lajatas mulle Ärilehega, mis olevat ainus tõsiseltvõetav ajaleht ärimeestele.
Naljakas ….Ärileht…polnud seni kuulnudki.
Aga no olgu, vähemalt oli viisakas.

Näiteks Sõõrumaa ….oli küll välismaal, kuid võttis siiski telefoni. Parem muidugi, kui poleks. Seda sõimu ….. Et sõna „äri“ on tänu Äripäevale Eestis ära lörtsitud. Keelas end seetõttu ka ärimeheks kutsumast.
No huvitav, kuidas teda siis peaks kutsuma? Postimeheks või?

Oliver Kruuda irvitas. Kallutatud, hambutu, mõjutu, bulvarikirjandus. Et ostaks vaid selleks, et kogu seltskond lahti lasta.

Kas siin saalis on keegi, kes on nõus Äripäeva ostma? Hind polegi oluline, saaks vaid lehest lahti.
Ah Rõtov! On ikka ülbus. Vene kapitalile ma ei müü!

Kas mõni juut on saalis?
Ei? Kahju. Igal juhul mõelge. Ma jätan kuulutuse üles.