Vikerraadio kommentaar: Vanemahüvitis on järjekordne valitsusliidu ämber

Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu valitsus suudab üllatada. Eile selgus, et vaikselt ja ladusalt on kooskõlastusringi läbinud sotsiaalministeeriumis koostatud määruse eelnõu, mis kergitab järgmisel aastal vanemahüvitise ülempiiri 15 protsendi võrra ehk tõstab selle 35 316 kroonile.
Tegemist on valitsusliidu järjekordse ämbriga avalikkusega suhtlemisel. Ajal, kui paljudes valdkondades lööb kärpekirves üha valusamini ja räägitakse solidaarsusest ning ühisest pingutamisest, et riigi kulutused kontrolli alla saada ning kriisist võimalikult kiiresti väljuda, tundub vanemahüvitise lae kergitamine ülekohtuse ja ebaõiglasena.
Küsimus ei ole selles, kas vanemahüvitise süsteem on õige ja kasulik või kas hüvitise maksimaalne määr on liiga kõrge või mitte. Õigus oli sotside juhil Jüri Pihlil, kes märkis, et valitsuse otsus tekitab pingeid ühiskonna erinevate gruppide vahel. Sellistest konfliktidest võiks valitsus üritada hoiduda.

Paistab, et võimuerakonnad ise ka saavad aru, et nad kõnnivad väga õhukesel jääl. Näiteks ei soovinud Reformierakonna esindaja eile Delfile kommentaari andes võtta selget seisukohta küsimuses, kas erakonna arvates on ülempiiri kergitamine õige. Sellega aga muudab peaministripartei enda jaoks olukorra veelgi kehvemaks, sest näitab, et nad ei julge oma otsuste eest vastutada. Kui sa oled otsuse langetanud ja arvad, et see on õige, siis võiks vähemalt seda otsust ka julgelt toetada.

Naljakas oli lugeda sotsiaalminister Hanno Pevkuri kommentaari, et uus määr tuleb kehtestada, sest kehtivad seadused näevad seda ette.
See argument ei ole viimaste kuude valitsusliidu tegevuse valguses kuigi veenev. Näiteks on Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit kiirkorras tõstnud käibemaksumäära ja kütuse aktsiise ning peatanud maksed teise pensionisambasse. Senine käitumine näitab, et soovi korral on võimalik kiiresti seadusi muuta ja ka vanemahüvitise puhul oleks piisanud valitsusliidu vastavast algatusest riigikogus. Tõenäoliselt oleks opositsioon seda toetanud.
Praegu on aga valitsus oma tegevusega mänginud ise palli opositsiooni jalale ning oponentidel ei jää muud üle, kui see sisuliselt tühja väravasse lüüa.

Valitsusliidu käitumisest ei ole kasu ka neile, kellele praegune vanemahüvitise süsteem meeldib. Kui valitsuse sammud tekitavad ühiskonnas selle süsteemi vastu üha suuremat pahameelt, siis on ainult aja küsimus, mil võimule saavad need erakonnad, kes hakkavad kehtivaid reegleid muutma ning siis ei ole enam küsimus maksimummäära langetamisest tagasi tänasele tasemele. Tõenäoliselt saab langus olema hoopis suurem.

Nüüd on valitsuserakondadel keeruline avalikkuse ees saada toetust teistele kärpeotsustele. Vanemahüvitise kergitamine saab olema trumm, mida opositsioon riigikogus järgmise aasta eelarvet kritiseerides tõenäoliselt korduvalt taob. Võib olla kindel, et ükskõik millise kärpimisega valitsusliit välja tuleb, öeldakse kohe vastu, et seda kärbet poleks vaja, kui vanemahüvitise määra ei oleks tõstetud. Oponendid ei hakka nendes debattides pöörama tähelepanu sellele, et tegelikult on vanemahüvitise ülemmäära kergitamine summana suhteliselt väike kulutus järgmise aasta riigieelarves.

Muidugi võib olla tegemist valitsusliidu teadliku käitumisega. Nad ise ei taha tulla välja ideega vanemahüvitise ülempiiri langetada ning loodavad, et vastava ettepaneku teeb riigikogus opositsioon ja nad saavad seda vaikselt toetada. Järgmiste riigikogu valimiste eel on aga hea endale vastu rinda taguda ja öelda, et meie ju tahtsime vanemapalka kergitada, aga Keskerakond ja sotsid ei olnud sellega nõus. Seda taktikat üritab Reformierakond rakendada tulumaksumäära langetamisest loobumisel. Eile sai avalikuks, et rahandusminister Jürgen Ligi on asunud toetama sotside ja keskerakonna eelnõud, mis peatab tulumaksumäära alanemise.

Üllatav on IRLi käitumine. Alles hiljuti kirjutas katiseminister Jaak Aaviksoo teistele ministritele ja avalikkusele mureliku kirja, milles juhtis tähelepanu vajadusele kärpida jõulisemalt sotsiaalkulutusi. Ta märkis oma kirjas, et valitsusliidu erakonnad on lubamatult jäärapäiselt klammerdunud oma erakonna poliitika külge ja tõi ühe näitena just vanemahüvitise.
Aaviksoo kirja puhul avaldati kahtlust, et see ei olnud kuigi siiras ning sellega üritas IRL avalikkuse ees end vastandada Reformierakonnale. Vanemahüvitise ülemmäära kergitamine näitab, et IRL mängib valitsuses kahepalgelist mängu. Tõenäoliselt lüüakse praegu IRLi tagatoas käsi rõõmust kokku, sest vanemahüvitise kergitamine annab uut hoogu Reformierakonna populaarsuse langusele. Seda otsust peavad avalikkusele selgitama oravatest sotsiaalminister, rahandusminister ja peaminister. Pikas perspektiivis on tekkinud konflikt aga kahjulik ka IRLile.

Kui Reformierakond ja IRL jätkavad oma senist valitsemisstiili, siis on üpris tõenäoline, et järgmistel riigikogu valimistel saab Eesti esimest korda taasiseseisvumise järgselt endale valitsuse, kus juhtrolli mängivad vasakpoolsed erakonnad.