Valitsus peab lähinädalatel otsustama, kas võtab vastu TeliaSonera pakutud pea 3,5 miljardit krooni Eesti Telekomi aktsiate eest või lükkab pakkumise tagasi. Valitsuse otsusest sõltub ka teiste väikeinvestorite käitumine.
Suurem osa Telekomi müügi teemal eile arvamust avaldanud asjatundjatest on seisukohal, et rootslaste pakkumine on liiga madal. TeliaSonera üritab kasutada praegust olukorda ning loodab, et rahahädas riik on valmis loovutama oma osaluse Telekomis rootslastele sobiva hinnaga.
Olen seda meelt, et riigil on kasulik oma osalus Telekomis müüa, sest riik ei pea olema selles firmas omanik. Lisaks on riigil praegu hädasti raha vaja. Juba seetõttu võiks aktsiad maha müüa ja teenitud raha kasutada investeeringuteks, mis aitaksid meie majandust taas kasvule pöörata.
Samas ei ole riigi seisukohast tark nõustuda rootslaste esimese pakkumisega. Valitsus võiks esitada TeliaSonerale oma hinnasoovi. Äripäev pakub tänases juhtkirjas välja, et riik võiks enda ja Arengufondile kuuluvate aktsiate müügi eest küsida neli miljardit krooni ehk 111 krooni aktsia eest. TeliaSonera pakkumine on 93 krooni.
Esiteks teeniks riik ja kõik teised väikeinvestorid osaluse müügilt rohkem raha. Teiseks oleks selline samm Eestile mainekujunduslikult kasulik. Sellega saadab valitsus välismaailmale sõnumi, et meie riigieelarve ja majanduse seis pole sugugi nii hull, et esimese pakkumise peale kiirkorras väärtuslik vara maha müüa.
Tegelikult on TeliaSonera pakkumine ise juba positiivne samm ja võiks suurendada usaldust Eesti majanduse vastu. TeliaSonera huvi investeerida täiendavalt Eesti ja Leedu ettevõttesse näitab, et halvemad ajad kahe riigi majanduses on läbi saamas. Vähemalt arvab nii aastaid Balti regioonis tegutsenud suurinvestor. Kui TeliaSonera arvaks, et asjad veereksid lähiaastatel veel allamäge, siis tõenäoliselt poleks ülevõtmispakkumisega päevavalgele tuldud.
Kõige tugevam toetav argument eile avalikuks saanud ülevõtmispakkumisega nõustumiseks on seotud Eesti Telekomi äriseisuga. On tõenäoline, et telekomisektor ei ole lähiaastatel enam nii kasumlik kui oli enne majanduskriisi ning ka omanikutulu teenib Telekomi aktsiate pealt tõenäoliselt tulevikus vähem.
Muidugi on risk, et TeliaSonera ei tõsta oma pakkumist ning lepib sellega, et riik jääb edasi kaasomanikuks. See tähendaks, et meil jäävad saamata loodetud miljardid ja me peaksime järgnevatel aastatel leppima mõnesaja kroonise omanikutuluga. See pole aga sugugi halb variant. Eesti riik ei ole Telekomi aktsiate müümisel sundseisus ja see annab ka võimaluse esitada omapoolseid tingimusi.
Senine Eesti börsifirmade ülevõtmiskogemus näitab, et kiire jah sõna Skandinaaviast pärit suuromanikule pole olnud kõige targem. Hansapanga puhul oli näiteks Swedbank sunnitud tänu kaasaktsionäride vastuseisule oma ülevõtmispakkumise hinda tõstma. Eesti riik on ainus Telekomi omanik, kel on jõudu TeliaSoneraga hinna üle kaubelda ja praegusel hetkel oleks kasulik seda jõudu näidata.
Loodetavasti ei ole valitsus juba sõlminud Telekomi suuromanikuga mingeid salakokkuleppeid ja kogu protsess on käinud nii nagu seda asjaosalised räägivad. Ehk siis alles möödunud reedel andis suuromanik oma huvist teada Eesti riigile. Kui TeliaSoneral on riigijuhtidega sõlmitud mingid eelkokkulepped, siis ei mõtle valitsus täna enam sellele, mida rootslastele vastata, vaid hoopis sellele, kuidas vastata jaatavalt nii, et valitsuse maine ei saaks kahjustada. Kuulates ja lugedes eilseid reageeringuid TeliaSonera ülevõtupakkumisele, siis on selge, et valitsusel on praegu väga raske öelda rootslastele „jah“, sest sellist otsust pole võimalik veenvalt argumenteerida.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar