Eesti oli aastaid kuulus sellepoolest, et meie kartellide vastase võitluse ainsaks tulemuseks oli ühe väikelinna juuksurite vahel sõlmitud hinnakokkuleppe avastamine. Nüüd on kartellikütid jõudmas ka suuremate ja mõjukamate tegelasteni. Eelmisel nädalal kirjutas Äripäev Tartu linna teehooldushangete võitjate sattumisest uurimise alla. Prokuratuuri kahtluse kohaselt sõlmisid Veolia Keskkonnateenused (endise nimega Cleanaway) ja Tänavapuhastuse AS keelatud kokkuleppe. Uurimine on pooleli ja peaks lähikuudel jõudma kohtusse, sellepärast pole ka teada täpselt kahtlustuse sisu. Sõltumata aga uurimise tulemustest on positiivne, et konkurentsiamet ja prokuratuur on võtnud luubi alla majandusharud, kus aastaid on kahtlustatud keelatud kokkulepete sõlmimist.
Paar aastat tagasi seadsid riigiasutused prioriteediks kartellidega võitlemise. Täiendati seadusi ning pandi paika eraldi meeskond, kes hakkas konkurentsikuritegudega süsteemselt tegelema. Nüüd on näha esimesi tulemusi. Aastatel 2005 kuni 2007 ei uuritud Eestis ühtegi konkurentsikuritegu. Eelmisel aastal uuriti kokku kuute juhtumit ja sel aastal tõenäoliselt see arv kasvab veelgi.
Kartelliküttide tegevuse tulemuslikkusest annab tunnistust ka see, et suurettevõtete juhid on olnud uurimisorganite huvi suhtes kriitilised. Näiteks aasta alguses võttis teravalt sõna ehitusettevõtja ja kaubanduskoja juht Toomas Luman, kelle hinnangul pole kartellid Eestis probleemiks.
Olen vastupidisel seisukohal ja arvan, et konkurentsireeglite rikkumine on olnud Eestis levinud. Konkurentsiameti mannetus varasematel aastatel, tekitas karistamatuse tunde ja kindluse, et kartellidele keegi jälile ei jõua.
Eestis on enamus kartellikahtlusi olnud seotud riigi või omavalitsuste hangetega. Koostööd tehes on üritatud hanke hinda võimalikult kõrgeks ajada, et saaks maksumaksjale maksimaalselt suure arve esitada. Ehituse puhul kasutati väidetavalt sellist skeemi, et hankel osalejad leppisid tingimustes eelnevalt kokku, dikteerisid need tellijale ehk riigile ja hiljem jagati omavahel tulu nii, et hanke võitnud peatöövõtja tellis allhankena töid ka nendelt firmadelt, kes kartelli kuulusid. Teine väidetav skeem puudutas tasu eest konkursil osalemisest loobumist. Või siis jagati omavahel ära suured objektid ja ei tuldud üksteisega konkureerima.
Mõni aasta tagasi tehtud uuringust selgus, et kümnendik Eesti ettevõtete juhtidest on pidanud oma valdkonnas levinuks konkurentsireeglite rikkumist. Justiitsminister Rein Lang on pidanud seda protsenti murettekitavalt suureks.
Nüüd hakkab olukord muutuma. Oluline polegi see, kui palju ettevõtjaid konkurentsiseaduse rikkumise pärast vahele jääb või süüdi mõistetakse. Tähtis on, et konkurentsiamet näitab oma musklit. Teadmine, et sa võid vahele jääda, aitab kõige paremini kartellide loomist takistada. Murrangu selles valdkonnas tõi põhimõte, mille kohaselt pääseb karistusest inimene, kes teatab toimuvast kartellist ning teeb uurijatega koostööd. Sarnast abinõud on edukalt rakendatud ka mujal Euroopas.
Kartellid esinevad turgudel, kus üht toodet või teenust pakub väike grupp müüjaid. Väike armas Eesti on keelatud kokkulepeteks suurepärane paik ja kartelliküttide tööpõld on siin lai. Kokku saab leppida hinnas, toodangu mahus ja riigihangete tulemuses, omavahel saab jagada turuosasid, kasumit, kliente ja territooriume. Seda kõike tehakse konkurentsi tapmise eesmärgil.
Kartelli eriline võlu sõlmijatele ning väljakutse uurijatele seisneb selles, et kokkulepet on keeruline tõestada. Kokkuleppeid ei panda reeglina paberile, et politsei saaks neid asjaosaliste kabinettides raamatute vahelt välja puistata. Samuti pole kartellil sageli konkreetset ohvrit, kes politsei poole pöörduks. Kartelli ohvrid viibivad oma staatusest teadmatuses ja maksavad kartellileppe sõlmijale kõrgemat hinda, mida on lubanud turule peale suruda konkurentsi puudumine. Seepärast ongi oluline, et seadused soosiksid kartellis osalejate ausaid ülestunnistusi ja neid premeeritakse karistusest pääsemisega.
On väidetud, et nii me soosime koputamist ja pealekaebamist ning seda võidakse kasutada ära pahatahtlikult konkurentidele probleemide tekitamiseks. Sellise võimaluse aitab välistada karistus valekaebuse esitamise eest. Pealekaebamine ise ei ole aga kartellikuritegude puhul küll taunitav. Iga kodaniku kohus on kuritööst teatada ja keelatud kokkulepete sõlmimine on sarnane kuritegu nagu pangarööv või ükskõik milline teine.
Kümme aastat tagasi oli Eestis levinud maksuvabade firmade kasutamine. See oli auasi ja rumalaks peeti neid äriliidreid, kel polnud mõnda ettevõtet registreeritud kuhugi palmisaarele. Maksuameti jõuline tegevus tõi muutuse Eesti ärikultuuri ja ettevõtjad said aru, et ausalt makse makstes on ka võimalik edukalt äri ajada. Viimase aasta konkurentsiameti ja porikuratuuri töö tulemusena võib lähiajal toimuda sarnane meelemuutus ka konkurentsikuritegude vallas.
(Minu või Meelise kommentaare saab kuulata Vikerraadio eetris igal teisipäeval).
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar