Unustage pühapäeval igavad Euroopa teemad

Pühapäeval toimuvad europarlamendi valimised tunduvad igavad, kaugel olevad ja kiretud. Selle asemel, et aga käega lüüa, tehke need valimised endale lähedaseks. Kasutage võimalust ja andke oma hinnang praegu Eestis toimuvale.
Mitmed arvamusliidrid on kutsunud üles pöörama tähelepanu teemadele, mida europarlamendis saab otsustada ja mõjutada. Nad hoiatavad erakondade eest, kes üritavad saavutada edu Eesti sisestel teemadel debateerides.
Mina aga kutsun teid just üles andma oma häält sellisele erakonnale või üksikkandidaadile, kelle kätte julgete usaldada ka Eesti riigi juhtimise.
Rahval on võimalik oma arvamust riigiasjades toimuva kohta mõjusalt avaldada nelja aasta järel toimuvatel riigikogu ja kohalike omavalitsuste valimistel. See aeg on liiga pikk, et väsinud või vigu tegevad või valetavad erakonnad ja poliitikud platsilt ära saata ning teised asemele panna.

Olukord, mis valitses Eestis kaks aastat tagasi riigikogu valimiste eel ning valitseb praegu erinevad kui öö ja päev. Europarlamendi valimised on hea võimalus näidata, mida te praegu toimuvast arvate ning millise partei lahendused aitavad kõige paremini majanduskriisis vaevlevat Eestit.
Kui näiteks mõni pereisa on kodus vägivaldne, aga tööl käitub ontlikult, siis me ei saa tema tegevust tööl hinnates jätta tähelepanuta tema tegevuse kodus. Sama kehtib erakondade ja eurovalimiste kohta.

Mina ei hakanud kulutama oma aega erakondade valimisprogrammide lugemisele. Panin erakonnad paberile ritta ja kirjutasin nende juurde, mis mind konkreetse partei puhul praegu kõige enam häirib. Selle pealiskaudse ja emotsionaalse hinnangu tulemusena saan täna väita, et minu häält võivad pühapäeval loota ainult kaks parteid.

Ma ei hääleta kindlasti Rahvaliidu poolt. Neid tabanud kohtuasjad on tekitanud veendumuse, et selle erakonna õigem nimi oleks pidanud olema Röövliliit, sest maksumaksjate tagant üritati erineval moel varastada. Erakonnas on küll toimunud juhtide vahetus, kuid ohjad paistavad olevat ikkagi Villu Reiljani käes. Senikaua, kuni erakond ise pole oma eksesimehe tegemisi tauninud, nad minult ühelgi valimisel häält ei saa.

Ka Keskerakonna ma välistan, sest mulle ei meeldi nende manipuleerimine valijatega ning see, et nad lörtsisid ära e-hääletamise idee. Ma ei mõista, miks nii tugevat positsiooni ja suurt toetust omav erakond peab kasutama valimiste ajal arvukalt allapoole vööd võtteid. Lisaks veel Tallinna linnavõimu tabanud pistiseskandaal ja Keskerakonda kuuluva europarlamendi liikme Siiri Oviiri soov varjata oma kulutusi. Oviiri arvates võiks kulutuste asemel meedia tegeleda olulisemate teemadega. Minu jaoks on aga just maksumaksja raha kulutamine saadikute poolt oluline teema.

Minu häälest peab pühkima suu puhtaks ka Reformierakond, kes on viimase paari aastaga suutnud mängida maha kõik need reformid, mida nad 10 aastat tagasi võimule tulles asusid Eestis tegema. Reformierakond on peamine vastutaja tänase majanduskriisi mõjude ja tagajärgede eest. Lühiajalise kasu eesmärgil kutsusid nad esile ka valitsuskriisi, mida nüüd ei suuda kiiresti lahendada.
Ja siis veel nende demagoogiast kisendav valimisreklaam, kus Urmas Paet lubab Euroopas kaitsta vanemapalka ja madalaid makse. Tegelikult aga Paet europarlamenti ei lähe ning Reformierakonna juhtimisel on Eestis maksukoormus kiiresti kerkinud. Miks ma peaksin uskuma, et Euroopas suudavad nad makse langetada?

Kahtlev olen ka roheliste toetamise osas, sest nad ei julge võtta täna Eestis valitsusvastutust. Ma ei saa anda oma häält parteile, kes lööb kriisisituatsioonis põnnama. Üks põhjus võib olla selles, et neil pole häid lahendusi.

Valitsuskriis on põhjus, miks ma olen tõsiselt asunud mõtlema sotsiaaldemokraatide toetamisele pühapäevastel valimistel. Minu maailmavaade ei lange sotsidega kokku ja ka nende otsus panna valimiste esinumbriks rahandusministri ametit pidanud Ivari Padar oli vale. Kuid siiski. Andrus Ansipi ja Mart Laari soov teha Ivari Padarile kambakas ning Jüri Pihli tulemuslik töö siseministrina on sotside aktsiaid tugevalt kergitanud. Nad väärivad tunnustust.

Isamaa ja Res Publica Liitu oleks mul esmapilgul lihtne toetada, sest ka mulle istub parempoolne maailmavaade. Selle erakonna maine on aga viimastel nädalatel devalveerunud, sest mulle on jäänud mulje, et Mart Laar mängib valitsuskriisi juures topeltmängu. Tal paistab olevat ambitsioon saada peaministritool ning selle eesmärgi poole liikudes unustatakse ära, et Eesti vajab praegu kiireid otsuseid ning tugevat enamusvalitsust. Samuti sõltub minu otsus sellest, kuidas IRL reageerib Ansipi ettepanekule, et Laar võiks tulla valitsusse siseministriks. See oleks aus käik Laari poolt, praegu on ta võtnud endale liiga mugava positsiooni.

Jäävad veel üksikkandidaadid ja erakonnad, kes ei ole riigikogus esindatud. Minu jaoks on nad tundmatud ja seetõttu sarnaneks nende toetamine pea ees tundmatus kohas vettehüppega.

Tõenäoliselt ma teen oma valiku seekord sotside ja IRLi vahel. Õnneks on mul veel otsuse langetamiseks aega kuus päeva ja minu otsuse määrab ära see, kuidas hakkab lahenema tüli Toompeal ning milliseid majanduskriisist väljumise ideid erakonnad välja pakuvad. Kindlasti ma aga lähen pühapäeval valima ja kutsun ka kõiki teisi sama tegema. Valimisjaoskonnas näeme.