Nõunikud proovisid Ansipi silikoonrindade apsakat siluda

14. aprillil aripaev.ee's ilmunud uudis "Ansip: tegija on see, kelle naisel on silikoonrinnad?" tekitas arusaadavalt suurt vastukaja ning mitmeid vaimukaid märkusi peaministri aadressil. Kuna peaminister tegi selle avalduse Krimeltet külastades, siis oli neid, kes arvasid, et Krimelte ehitusvaht võis põhjustada Ansipi mõttelennu. Oli ka neid, kes ütlesid, et kui meil oleks peaminister, kes teaks Eestis toimuvast sama hästi, kui suurettevõtjate naiste rindadest, siis oleksid asjad Eestis paremini korraldatud.

Mind hämmastab aga peaministri pressiesindajate katse kogu juhtum veeretada Äripäeva ajakirjaniku kraesse, justkui oleks ajakirjanik süüdi selles, et peaminister end avalikkuse silmis lolliks tegi. Peaministri büroo kasutab avalikkuse mõjutamiseks demagoogiat ning üritab kogu juhtumi kohta anda valeinfot.

14. aprilli sündmused toimusid järgmiselt. Äripäeval oli 16. aprilli lehes plaanis avaldada arvamusliidrite kommentaarid teemal, kas eestlasi peaks kutsuma üles tarbima või mitte. Vaatasime peaministri päevakavast, et Ansip külastab 14. aprillil Krimeltet ja selle külaskäigu ajal on väga hea võimalus küsida ka peaministri arvamust nimetatud teemal. Peaministri büroo oli ka see, kes kutsus pressi peaministri visiiti vaatama ja kajastama.

Üritus nägi välja nii, et esmalt tegid Ansip ja Krimelte juhid tehases ringkäigu. Ajakirjanike jaoks oli pandud paika aeg 12.30, siis sai esitada asjaosalistele küsimusi. Meie ajakirjanik küsis ürituse alguses Ansipi nõuniku käest, et kas ta võib hiljem küsida Ansipilt kommentaari ühel teisel teemal. Nõunik vastas, et ikka saab. Peale Äripäeva ei olnud mitte ühtegi ajakirjanikku sellele üritusele tulnud. Seega oli pressiga suhtlemiseks mõeldud aeg meie ajakirjaniku päralt. Juhin veel tähelepanu, et selle aja oli paika pannud peaministri büroo ning sellest ka ajakirjanikke teavitanud.

Kui ringkäik sai läbi, siis soovis Äripäeva ajakirjanik kasutada ürituse kavas olnud küsimuste esitamise aega ning järgnes peaministrile ja Krimelte juhtidele ühte nõupidamisruumi ja esitas oma küsimused tarbimise kohta. Peaminister neile vastas, ajakirjanik võttis selle linti.
Kui ajakirjanik hakkas intervjuud lõpetama, siis otsustas Ansip ise hakata rääkima Krimeltest, asus neid ja ABBd kiitma ning ütleski need kuulsad laused, mis ilmusid meie online-uudises ja leidsid palju vastukaja.

Kokkuvõtvalt. Peaminister kutsus ajakirjanikud vaatama, kuidas ta külastab Krimeltet, lubas konkreetsel ajal vastata ajakirjanike küsimustele. Äripäeva ajakirjanik läks kohale. Ütles ürituse eel peaministri nõunikule, et soovib peaministri kommentaari hoopis ühel teisel teemal, ootas ära, millal jõuab kätte nn pressikonverentsi aeg. Esitas oma küsimused, sai vastused. Ei provotseerinud peaministrit ning ei palunud temalt kommentaari äriliidrite naiste rindade kohta. Peaminister võttis selle teema ise üles enda initsiatiivil.

Alljärgnev on peaministri pressibüroo poolt Õhtulehele antud selgitus juhtumist.

"Kindlasti ei öelnud peaminister, et ettevõtjatena laialt tuntud Urmas Sõõrumaa või Oliver Kruuda pole tegijad,” teatas valitsuse meedianõunik Liina Lepik, lisades, et Sõõrumaaga seotud ettevõtted on andnud tööd enam kui kümnele tuhandele töötajale, Kruuda aga on viinud uuele tasemele suure osa meie toiduainetetööstusest.
Lepikuga suhelnud Õhtulehe ajakirjaniku kinnitusel Lepik tunnistas, et Äripäeva ajakirjanik tsiteeris Ansipit küll õigesti, kuid paraku olevat mulje vildakaks jäänud.

“Ometi võis ajakirjaniku käsitlusest jääda mulje, nagu ei hindaks peaminister Sõõrumaad ja Kruudat ettevõtjana, ehkki peaministri kriitika oli suunatud teistest suurtest ettevõtjatest vaikivatele ajakirjanikele,” märkis Lepik. “Peaminister ei pidanud vajalikuks jätkata pärast ajakirjaniku käsitluse ilmumist viljatut diskussiooni ajakirjanikuga, ta selgitas ülalkirjeldatut telefonitsi Sõõrumaale ja Kruudale kinnitades, et hindab neid ettevõtjatena kõrgelt.”

“Aeg sellise asjasse mittepuutuva kommentaari küsimiseks oli äärmiselt ebasobiv - enam kui miljardi kroonise aastakäibega ettevõtte juhtkond pandi lihtsalt ajakirjaniku poolt ootama,” rääkis meedianõunik, et peaminister soovitanud ajakirjanikul kirjutada pigem Krimeltest. “Ta juhtis tähelepanu asjaolule, et maailma mastaabis suurtest Eesti ettevõtetest meie lehed ei kirjuta, teatakse vaid üksikute ettevõtjate nimesid.”

Kus siis pressiesindaja vassib?

Pressiesindaja tunnistas, et peaministrit on tsiteeritud Äripäeva ajakirjaniku poolt täpselt.

Uudises olnud peaministri tsitaat oli järgmine: "Kui inimesed loevad vaid Kroonikat või vaatavad mingisuguseid telekanaleid, siis kes nende arvates Eestis tegijad on? Nende arvates on tegija Sõõrumaa, Kruuda, kes annab Pingile Porche ja Kilk. Üldiselt on tegija see vend, kelle abikaasal on silikoonrinnad ja kes end üle nädala Kroonika veergudel eksponeerib," ütles Ansip.

Esimene vale peaministri pressiesindaja jutus. Ta ütleb, et tsitaat oli täpne ja samas ütleb, et "Kindlasti ei öelnud peaminister, et ettevõtjatena laialt tuntud Urmas Sõõrumaa või Oliver Kruuda pole tegijad."
Pressiesindaja loodab, et lugejad ja kuulajad ei otsi üles algmaterjali ehk ei vaata sealt Ansipi tsitaati üle. Nii ta saabki vassida ja öelda, et peaministri öeldu ei käinud Sõõrumaa ja Kruuda kohta.

Edasi. Pressiesindaja hinnangul jättis ajakirjanik õige tsiteerimisega peaministrist vale mulje. Seda väidet on raske kommenteerida. Kas ajakirjanik oleks pidanud siis peaministri tsitaati muutma? Äkki töötab valitsusliit välja mingi konkreetse määrus, kus on täpselt kirjas, et millised peaministri suust lipsavad sõnad või väljendid või ärimeeste nimed tuleb mõnede teistega asendada, et peaministrist ei jääks valet muljet. Kusjuures see ei ole esimene taoline juhtum kui Ansip esineb ja hiljem helistab pressiesindaja ajakirjanikule ning palub mõnda tsitaati mitte kasutada, sest peaminister ei mõelnud nii nagu ta ütles. Oleme Äripäevas seda ka varem kogenud.

Huvitav on veel see, et mis asi see "vale mulje" pressiesindaja arvates õieti on?
Tegelikult on ju kogu probleem selles, et kõigile lugejatele jäi peaministrist õige mulje, aga seda ei taha peaministri pressiesindaja ega peaminister ise tunnistada. Peaminister tegi end lolliks ja nüüd on vaja leida süüdlane. Loomulikult sobib selleks kõige paremini ajakirjanik. Kuna aga peaministri jutt võeti linti, siis ei saa pressiesindaja ka väita, et ajakirjanik oleks olnud tsiteerimisel ebatäpne ning nii tulebki hämada ja loota, et algset uudist ei ole paljud lugenud ning ei mäleta täpselt.

Aga anlüüsime peaministri büroo selgitust edasi.

“Ometi võis ajakirjaniku käsitlusest jääda mulje, nagu ei hindaks peaminister Sõõrumaad ja Kruudat ettevõtjana, ehkki peaministri kriitika oli suunatud teistest suurtest ettevõtjatest vaikivatele ajakirjanikele.”

Palun vaadake veel Ansipi tsitaati algses uudises ja lugege seda pressiesindaja selgitust. Nüüd te näete järgmist demagoogiavõtet. On leitud uus vaenlane, kelleks on tublidest ettevõtjatest vaikiv ajakirjanik. Teisisõnu on vaenlaseks ka see sama ajakirjanik, kes tegi oma tööd hästi ja oli peaministrit tsiteerides täpne, kuid ei kajastanud Krimelte tegemisi.
Sarnast demagoogiavõtet kasutas Ansip ka pensionisamba maksete külmutamisel. Siis olid vaenlaseks fondivalitsejad, kes on raha huugama pannud ja nöörivad kliente kõrgete teenustasudega. Hea peaminister aga peatab maksed ja päästab kliendid fondivalitsejate käest.

Ja kui peab paika, et peaminister helistas Sõõrumaale ning Kruudale ja andis mõista, et ajakirjanik on kõiges süüdi, siis nüüd ootaksin ma küll, et Ansip helistaks ajakirjanikule ja vabandaks tema ees, et ta valetas tema kohta Sõõrumaale ja Kruudale.

Aga lähme pressiesindaja selgitustega edasi. See on fatastiline näide demagoogiavõtetest.

"Aeg sellise asjasse mittepuutuva kommentaari küsimiseks oli äärmiselt ebasobiv - enam kui miljardi kroonise aastakäibega ettevõtte juhtkond pandi lihtsalt ajakirjaniku poolt ootama,” selgitas pressiesindaja.

Järjekordne vale ja uus demagoogiavõte ehk muuda vastane ebausaldusväärseks.
Pressiesindaja üritab jätta muljet, et ajakirjanik tuli ebasobival ajal ning suure ettevõtte juhtkond pidi ootama ajakirjaniku järgi. Vaadake kogu seda konstruktsiooni "miljardi kroonise aastakäibega ettevõtte juhtkond pandi lihtsalt ajakirjaniku poolt ootama".

Pressiesindaja proovib miljardeid appi võttes näidata, et ajakirjanik käitus ebaviisakalt ja võrreldes ettevõtte juhtidega on tegemist väheolulise persooniga. Ehk ärge pidage tema tööd tähtsaks - on avalikkusele edastatav sõnum. Kogu see lause on mõeldud selleks, et veelgi tõmmata alla ajakirjaniku usaldusväärsust, et lugeja hakkaks kahtlema ajakirjanikus, mitte aga peaministris.

Tegelikult esitas ajakirjanik oma küsimused just siis, kui ürituse päevakavas oli aeg ajakirjanike küsimustele vastamiseks. Peaministri büroo oli ise selle kohta saatnud välja info, ajakirjanik isegi küsis ürituse alguses selle peaministri nõunikult üle. Ja siis selgub, et pressikonverentsiks mõeldud ajal küsimuste esitamine oli "äärmiselt ebasobiv aeg".

Mina ootan, et peaminister Ansip julgeks tunnistada seda, mida ta välja ütles. Et ta ei ürita end valetamise ja vassimisega välja vabandada ning ei aja enda eksimust ajakirjaniku kraesse. Kui sa julged ettevõtjaid kritiseerida ning nende naiste rindade kohta sõna võtta, siis ole mees ja julge seda ka pärast tunnistada.

Ajakirjaniku töös on see aga tavapärane. Meedias kommentaaridega esinevad inimesed ei saa alati aru oma sõnade mõjust ja siis ongi kõige parem kaitse see, et süüdistatakse ajakirjanikku vales tsiteerimises ja väidetakse, et midagi sellist pole öeldud, kõik on ajakirjaniku tõlgendus ja väljamõeldis. Reeglina see nii ei ole. Lihtsalt kergem on ajada süü ajakirjaniku kaela.