teisipäev, 14. aprill 2009

Kes tellib muusika?

Viimaste päevade uudised on tõstatanud taas erakondade rahastamise teema ja näidanud, et Eestis tuleb kiiremas korras hakata täiendama ning parandama parteide rahastamist puudutavaid seadusi. Öeldakse, et kes maksab, see tellib muusika. See põhimõte kehtib aeg-ajalt ka erakondade puhul. Seetõttu on oluline teada, kes ja millistel motiividel on parteisid toetanud.

Läbipaistvus erakondade rahastamisel aitab avalikkusel paremini kontrollida poliitikute otsuseid ning välistada olukorra, kus mõnesaja tuhande kroonine annetus võimul olevale erakonnale võib maksumaksja taskust viia kümned miljonid kroonid või seab mõne ettevõtja huvid kõrgemale avalikest huvidest.

Eilne Postimees kirjutas kütuseärimehe Heiti Hääle plaanist rajada Pakri poolsaarele vedeldatud maagaasi terminal. Pakri poolsaar peaks olema kaitsealune maa, aga kui keskkonnaministri ametit pidas Villu Reiljan, siis otsustati ministeeriumis jätta Natura 2000 kaitsealuste maade nimekirjast välja just Pakri poolsaar. Esialgu oli see piirkond kaitsealuste nimekirjas sees.

Te võite küsida, et mis seos on vedeldatud maagaasi terminali rajamisel ja poliitikute rahastamisel? Väidan, et otsene seos, sest terminali rajav ettevõtja Heiti Hääl on olnud üks Rahvaliidu sponsoreid. Ta on enda või oma firmade kaudu eraldanud Rahvaliidule vähemalt 200 000 krooni.
Heiti Hääl ja Rahvaliit on erakondade rahastamise osas positiivsed näited. Kuna annetus on avalik, siis on ajakirjanikel võimalik esitada küsimusi, asjaosalistel on võimalik neile vastata ning avalikkus saab ise hinnata, kas Pakri poolsaare näol võis olla tegemist Rahvaliidu ja Reiljani tasuga erakonnale tehtud annetuste eest või mitte.

Teine analoogne juhtum oli seotud Kunstiakadeemia ja kinnisvaraettevõtja Märt Vooglaiuga. Reformierakonda rahastaval Vooglaiul õnnestus ilma konkursita anda reformierakondlaste juhitavale kunstiakadeemiale rendile üle 4000 ruutmeetri tühjana seisvat büroopinda Tallinna kesklinnas.

Keskerakond on paistnud silma teistsuguse käitumisega. Eesti erakondadest kõige enam on nemad soovinud juba aastaid oma annetajaid varjata. Eesriideks kasutati Jüri Vilmsi sihtkapitali, mille tegevus oli Keskerakonna tipp-poliitikute kontrolli all ning mis pakkus ettevõtjatele fiktiivseid reklaamilepinguid. Väidetavalt reklaami eest makstud raha rändas erakonna tegevuse toetamiseks.

Selle skeemi tõi eelmisel aastal avalikkuse ette Äripäev ning siis sai selgeks ka toetajate varjamise põhjus. Jüri Vilmsi sihtkapitalile rahaülekandeid teinud ettevõtjatel õnnestus Keskerakonna kontrolli all olnud Tallinna linnas suruda läbi endale soodsaid otsuseid. Sisuliselt kasutas Keskerakond avalikku võimu selleks, et koguda erakonnale raha.

Nüüd ületas Keskerakond taas uudiskünnise ja seekord sellega, et tema toetajate hulgas oli kolm salapärast välismaist ettevõtjat, kelle tausta ja motiivide kohta keeldus erakond andmast igasuguseid selgitusi.
Inimesed, kes teavad Keskerakonnas toimuvast kõike, näiteks endine siseminister Ain Seppik, ütlesid, et seekord ei tea nad midagi ja neid ka ei huvita, mis motiividel erakonda rahastati.

Avalikkus ei tohi leppida Keskerakonna käitumisega, sest see looks ohtliku pretsedendi. Täna toetab Eesti suurimat võimuparteid kaks salapärast slovakkia ärimeest, kellest üks tunnistas avameelselt Eesti Päevalehele, et ootab oma toetuse eest ka vastuteenet kinnisvara valdkonnas.
Homme toetab aga Keskerakonda võib-olla mõni Venemaa võimuparte haardes olev oligarh ning vastuteened pole enam võib-olla seotud ärisuhetega.

Viimased Riigikogu valimised näitasid hästi, et parteide valimiskulutuste suuruse ja Riigikogu kohtade arv olid omavahel seotud. Seetõttu tasub olla ka väga ettevaatlik parteidele tehtud välismaiste annetuste osas ning sulgeda kõik seaduseaugud, mis võimaldavad rahastajaid peita. Näiteks tuleb muuta avalikuks ja ka rangemaks erakondade juures tegutsevate sihtasutuste aruandlus. Välismaiste annetajate puhul on aga oluline nõuda, et lisaks nimele oleks aruandes olemas ka ülevaatlik ja täpne info selle isikuga seotud ettevõtetest ning teistest organisatsioonidest.

1 kommentaar:

  1. Meedia räägib Keserakonna järjekordsest rahastamisskandaalist ja Savisaar on alustanud nö prügikastikampaaniat, kus kutsub üles vahetama Ansip tema enda vastu. Siht on selge, Savisaar püüab slovakkide raha abil anda viimast kabjahoopi võimuloevale koalitsioonile. Mäng on läbinähtavalt räpane, kuid tõele au andes ei ole hetkel näha jõudu, kes Edgarile käe ette paneks.

    VastaKustuta