teisipäev, 7. aprill 2009

Ootan teise pensionisamba külmutamist

Valitsusliidus küpsev idee külmutada mõneks ajaks maksed teise pensionisambasse on tekitanud palju kriitikat ning üleskutseid asuda riigi vastu kohtuteele või loobuda usaldusest Eesti krooni vastu. Paljuski tugineb kriitika emotsioonidel, mistõttu jääb argumentatsioon tagaplaanile. Tegemist on tüüpilise vaidlusega, kus oponendid üritavad teineteisest üle karjudes enda seisukohta veenvamalt esitada ning vastase argumentide suhtes jäädakse kurdiks.

Kui aga teema üle rahulikumalt järele mõelda, siis võib pensioni teise samba maksete külmutamise toetuseks leida mitmeid tugevaid argumente. Keskendun neist ainult ühele.
Kõige olulisem kritiseerijate seisukohta toetav argument on seotud pensionisüsteemi ja riigi usaldusväärsusega. Kui aastaid tagasi hakati Eestis rääkima pensionireformist ja sammastest, siis olin ma ise pensionireformi põhitingimuste suhtes kriitiline. Olin veendunud, et riik ei suuda tulevastele pensionäridele antud lubadust täita. Kogedes aga reformi edukust ja seda, et teise pensionisambaga liitus üle poole miljoni inimese, otsustasin end kogumispensioniga siduda. Uskusin, et poole miljoni valija huvide vastu ei julge poliitikud mitte kunagi astuda.
Ja nad ei pruugi teha seda ka praegu, kui otsustavad ajutiselt peatada maksed teise sambasse. Oluline on, kuidas valitsusliit uued reeglid paika paneb.

Ma ei oleks sugugi pettunud, kui mul tekiks tänasel hetkel võimalus oma teise pensionisambasse tehtavad maksed peatada. Ehk kui riik katkestab enda panuse ja annab mulle võimaluse katkestada ka minu igakuine makse sambasse, siis ma asun selles küsimuses valitsuse toetajate leeri.

Praegu pensionifondidesse raha suunamine sarnaneb raha põletamisega. Finantsturge on haaranud tormiline ajajärk ning pole kindlust, mis lähiajal maailmamajanduses juhtub. Võimalus katkestada rahavoog teise sambasse loob eeldused, et ma säilitan oma säästud ja ma ei kaota neid. Mul võiks aga säilida võimalus igahetk oma 2% palgast fondi suunata.
Oponendi ütlevad, et pikaajalise investeeringu puhul pole lühiajalised kõikumised olulised. Kui momendil osta langevalt turult pensionifondide osakuid, siis on aktsiaturgude tõusule pöördumisel võimalik teenida kordades rohkem, kui ma asuksin investeerima uue tõusutsükli alguses.
See on pangatöötajate mesijutt, mida neile meeldib ikka masside hullutamiseks rääkida. Eelmise aasta augustis lõpetasin ühe fondiinvesteeringu ja siis kuulsin täpselt sama juttu. Oleksin käitunud toona pangaesindaja soovituse järgi, oleksin täna suurema kaotuse tunnistaja. Investorid, kes aasta tagasi lõpetasid investeerimise fondidesse on tänasel päeval rikkamad kui need, kes leppisid fondijuhtide lohutustega, et igale langusele järgneb tõus.

Katkestades maksed teise sambasse riskin ma tõesti sellega, et minu võimalik võit tulevikus saab olema väiksem. Kuid teise sambaga jätkates riskin ma säästude kaotamisega. Tänases olukorras käituksin investorina põhimõttel parem varblane peos, kui tuvi katusel.

Penisonikogumise teise sambasse või ka kolmandasse sambasse muudab tänasel hetkel mõttetuks ka see, et niigi suurt kahjumit suurendavad krõbedad teenustasud. Pensionifondide turg on meil liiga jäik ja normaalsele konkurentsile suletud, sest riik on kehtestanud reeglid fondivalitsejate huve silmas pidades.
Sellest on ka olnud põhjustatud fondivalitsejate ükskõiksus ja üleolev suhtumine oma klientidesse. Olen kindel, et see on ka üheks põhjuseks, miks meie pensionifondidel on läinud nii kehvasti.

Kui riik loobub kindlaks perioodiks oma panusest teise sambasse, siis peab ta pakkuma loobumisvõimaluse ka teisele poolele ehk pensionifondidega liitunutele. Samas ei peaks see olema kohustus, vaid inimestele võiks jääda võimalus suunata jätkuvalt 2 protsenti oma palgast teise sambasse.
Sellega annab riik valikuvõimaluse. Inimesed, kes on finantsturgude ja majanduse tuleviku suhtes pessimistlikumad, saavad maksed peatada ja kasutada säästmiseks alternatiivseid võimalusi. Teised saavad aga jätkuvalt enda palgast edasi investeerida.
Sarnane põhimõte võiks jääda kehtima ka tulevikus. Mida suurem vabadus on inimestel oma raha käsutada, seda parem. Pensionifond ei peaks kujutama endast vanglat.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar