Valitsusliidu otsus võtta sel aastal Eesti Energiast välja suurem osa eelmise majandusaasta kasumist ei ole midagi muud, kui varjatud maksutõus ehk elektrimaksu kehtestamine. Maksukogujaks ei ole aga maksuamet vaid riigi omanduses olev monopoolne energiafirma.
Valitsuse otsuse kohaselt maksab iga Eesti elanik sel aastal riigile kokku ligi 1000 krooni elektrimaksu. Nii suur on Eesti Energia eelmise aasta kasum jagatuna kõigi Eesti elanike peale. Nüüd võetakse see summa riigieelarve aukude lappimiseks.
Enamuse kasumi ettevõttest välja võtmine näitab, et Eesti Energia on küsinud sel aastal müüdava elektri eest liiga kõrget hinda ning valitsuse otsus on kivi konkurentsiameti kapsaaeda. Konkurentsiamet peaks meil kooskõlastama monopoolse ettevõtte hinnapoliitika ja tagama, et monopolide kehtestatud hinnad ei ole liiga kõrged.
Energiafirma kasumist riigieelarve lappimine on aga parim tõestus, et konkurentsiamet ei tööta hästi või on Eesti Energia oma hinnatõusu põhjendustega sellele riiklikule järelevalveasutusele lihtsalt osavalt kärbseid pähe ajanud.
Selle asemel, et võtta miljard energiafirmast omanikutuluna välja oleks tarbijate suhtes ausam, kui Eesti Energia langetaks hoopis hinda. Hinnalangus oleks tõhus ergutav süst kiratsevale majandusele, sest jätaks nii elanike kui ettevõtjate kätte rohkem raha, millele nad saaksid leida parema rakenduse, kui seda on energiafirma nuumamine. Tõsi, Eesti Energia teatas hiljuti hindade alandamisest, kuid see langus on häbiväärselt väike kõrvutades saadud võitu Eesti Energia kasumiga. Keskmise majapidamise aastane kulu vähenes 144 krooni, kasumit on riigifirma aastaga aga igalt inimeselt (mitte majapidamiselt) kogunud 1000 krooni.
Muidugi võib minu eeldus kõrge elektrihinna kohta olla vale, sest juba aastaid on Eesti Energia puhul räägitud suurest investeerimisvajadusest. Seetõttu ma näeksin Eesti Energia ühe omanikuna parema meelega sellist lahendust, et energiafirma ei kasutaks oma kasumit riigieelarve aukude lappimiseks, vaid suunaks teenitud rahad energiafirma „aukude lappimiseks“ ehk investeeriks näiteks senisest enam varustuskindluse tagamisse. Ka sellest saaks meie majandus tõenäoliselt lõpptulemusena rohkem kasu, kui lihtsalt kogunenud kasumi laiali pihustamisest.
Valitsusliidu otsusega kaasneb risk, et tulevikus peab Eesti Energia elektrihinda tõstma järsemalt. Kui täna on riiklik energiamonopol pandud maksukoguja rolli ja seetõttu võivad mõned investeeringud lükkuda edasi, siis tulevikus võib nende tegemine olla rahamahukam. Ja kust mujalt Eesti Energia lõpptulemusena ikka raha saab kui oma klientide taskust.
Valitsuse otsus näitab ka seda, et Eesti Energia tuleks viia börsile, vähemalt ettevõtte vähemusosalus. Siis tekiks firma juhtkonda ja nõukogusse ka eraomanike esindajaid, kes võib-olla tunneksid rohkem muret ettevõtte tuleviku pärast ning muretseksid vähem valitsusliidu erakondade võimaliku tulemuse pärast kohalikel valimistel.
Vähemalt tekiks meil diskussioon teemal, kui palju omanikutulu tasub energiafirmast välja viia, et see ei kahjustaks ettevõtte tulevikuväljavaateid. On selge, et ametiaja pikendamist oodanud Eesti Energia juht Sandor Liive ei saanud avalikult omaniku tahte vastu protestida.
Ettevõtte osaline erastamine aitaks vähendada ettevõtte politiseeritust, millele viitab veel üks eelmise nädala uudis. Endise rahandusministri ning Isamaa ja Res Publica Liidu liikme Taavi Veskimägi asumine erakonnakaaslase Juhan Partsi kureeritava ning Eesti Energiast eraldatava põhivõrgu ehk Eleringi juhi kohale.
Tegemist on olulise ja mõjuka ametiga ning on hämmastav, et selle ametikoha täitmiseks ei korraldatud avalikku konkurssi. Enam kui 100 000 krooni kuus teenima hakkav Veskimägi asub juhtima ettevõtet, mis on väärt ligi kolm miljardit krooni.
On halb, et sellise ettevõtte juht otsustatakse panna paika erakondade tagatubades ilma avaliku konkursita. Vormiliselt tegi küll otsuse Eleringi nõukogu, kus poliitikuid ei ole, aga sisuliselt oli otsustaja majandusminister Juhan Parts, sest ilma tema teadmise ja nõusolekuta poleks Eleringi nõukogu julgenud ettevõttele uut juhti ametisse määrata.
Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit lubavad praegu toimuvas valimiskampaanias Tallinnas värsket energiat ning muutusi senises linnajuhtimises, kus samuti on loodud palju poliitilisi ametikohti. Riigi tasandil, Eesti Energiat juhtides, käituvad aga valitsusliidu erakonnad kahjuks täpselt samamoodi nagu Edgar Savisaare juhitav Keskerakond Tallinnas.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar