Ootan huviga kolmapäeval ja neljapäeval ilmuvaid ajalehti, et näha, kas Eestis on võimalik PR-inimestel panna paberlehed oma pilli järgi tantsima. Täna tuli uudis Kalevi müügi kohta. Seda tehingut kommenteerisid ka mitmed Eesti äriliidrid - Vichmann, Leedo, Hääl. Jätsin need kommentaarid homme ilmuvast Äripäevast välja, sest need kommentaarid saadeti meediaväljaannetele Kruuda pressiesindaja poolt ning tegemist pole ajakirjandusliku materjaliga. Kalevi müügile oli vaja luua Kruuda jaoks soodne foon ning Vichmanni, Leedo ja Hääle kommentaarid olid osa sellest PR-kampaaniast. Huvitav on homme vaadata, kas need kommentaarid ilmuvad mõnes lehes ja kui ilmuvad, siis kas on ka juures märge, et tegemist pole ajakirjaniku tööga, vaid Kruuda pressiesindaja vahendatud tekstidega.
Teine sarnane juhtum sellest nädalast puudutab ühte teist teemat. Äripäevale saadeti eile ühed materjalid. Teema on päevakajaline, konfliktne, prominentne ehk mitu kriteeriumi on täidetud, et sel teemal teha korralik uudis. Plaanisime seda homsesse lehte, aga otsustasime täna loobuda, kuna infot jaganud huvigrupp soovis täpselt dikteerida, mis päeva lehes, millises mahus ja millise nurga alt tuleks teemat hakata kajastama. Nende nägemuse kohaselt pidi esimene uudis ilmuma neljapäeval ning sellele pidid järgnema järgmised lood. Selline koostöö oli aga meile vastuvõetamatu.
Saab näha, kas neil õnnestus leida mõni teine meediaväljaanne, kes täidab selle huvigrupi kõik soovid ja esitab ühe järjekordse PR-kampaania oma lugejatele sõltumatu ajakirjadusliku materjalina.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Aga mis see on?
VastaKustutahttp://www.ap3.ee/article/2010/05/04/Heiti_Haal_peab_Kalevi_muuki_paratamatuks
See ongi üks eile Kruuda pressiesindaja saadetud tekst, mille ma lehest välja jätsin. Korrektne oleks ka meil onlines panna juurde märge, et selle teksti initsiaator on olnud Kruuda. Hääl kritiseerib panku, Leedo kiitis Kruudat kui suurt tööandjat ja maksumaksjat, Vichmann rääkis, kui raske oli emotsionaalselt Kruudal loobuda Kalevist. Kõik need sõnumid olid koostatud aga PR-firmas ja eesmärk oli Kruuda jaoks positiivse imago loomine.
VastaKustutaMinule tundub see jutt, et Kruuda on kurb ja õnnetu, natukene imelik, sest mees tahtis juba kolm aastat tagasi kalevi ja tere ära müüa. Rääkida nüüd, et see eile avalikuks tehtud tehing on emotsionaalselt raske, tundub silmakirjalik.
Mul oli eile sama dilemma, kui Kubits Leedo kommentaari saatis. Mõtlesin pikalt, kas panna üles või ei.
VastaKustutaKommentaaris oli ju ka palju ebaolulist. Näiteks rääkis Leedo, kuidas skandinaavia omanduses olev Eesti meedia Kalevi müügi üle rõõmustama peaks.
Otsustasin lõpuks, et kärbin ebaolulise ära ja panen üles, kuna osa oli asjakohane.
AH: See ongi üks eile Kruuda pressiesindaja saadetud tekst, mille ma lehest välja jätsin. Korrektne oleks ka meil onlines panna juurde märge...
VastaKustuta-
Huvitav, kaua läheb, kuni ajakirjanikud oma mullis hakkavad aru saama, et nende omavaheline ja ettevõttesisene eristus paberleht vs online on lugeja jaoks sama, mis korteriperemehe eristus suur tuba vs töötuba. Postimees on teine, kes meeleheitlikult üritab seletada, et lastetuba (elu24.ee) ja ärklituba(e24.ee) ei ole üldse nendega seotud, sest nemad pikutavad magamistoas (postimees) ja see, mis käib köögis (postimees.ee), ei puutu üldse neisse. Peale selle on väljavalitutele hooooopis üks teine "Teine postimees", see on Pluss-postimees.ee, aga ka sellel ei ole mingit pistmist "päris" postimehega.
Nüüd siis äripäev üritab skisofreenilist kriipsu vedada oma tselluloos- ja elektronversiooni vahele. No ei ole seda kriipsu mujal kui soovmõtlejate peas. Ei aita ka tubadele erinevate nimede andmine, et see on kollane tuba ja see on roosa tuba vms. Ei aita seletamine, et selles toas keedame suppi ja teises sülti. Vahet pole. Ei ole vahet. See sisemine vahetegemine on oluline ajakirjanikel oma kontoris, kus on oluline ka, kes millise laua ja/või arvuti taga istub.
Lugejal on täiesti savi, kas ajakirjanik istus loo kirjutamise ajal mütsiga, millel oli peale tikitud online.ee või paber.ee, sest niikaua, kuni pirukad tulevad ühest jahust ja ühest firmast, nimetatakse neid ikka selle järgi - Taignapäeva või Taignamehe pirukaks. Pane see pirukas siis elektroonilisse letti või kastiga tänavamüüjale õlale.
Ma toon teise näite. Kuidas ajakirjanikud eristavad šokolaadivabriku osakondi? Kas me saame lugeda, et martsipanitegijad ja kommitegijad töötavad hooooopis ühes teises asutuses, mis ei ole mitte kuidagi seotud šokolaadivalajatega? Ei saa. Saame lugeda Kalevist. Või kas läheb ajakirjanikule korda, et kohalikus omavalitsuses istuvad samas toas erinevate laudade taga sotsiaalametnik ja majandusametnik? Ei lähe. Tegematajätmisi ei kajastata kui hoooooopis teise omavalitsuse tegematajätmisi. Ei kajastata kui hoooopis teise allasutuse tegematajätmisi. Saame lugeda: linna/valla omavalitsus on jätnud midagi tegemata.
Kas ajakirjanikel endil imelik ei hakka, kui seesugust pseudovahet üritatakse väljaspool toimetust tegelikkuse pähe serveerida? "Oh, ma ei tea, mis meie korteri teises toas sünnib." Lapsejutt, täiesti naeruväärne. "Nii suur maja, ei ole võimalik kõiki tunda ja teada." - Tõsi, kuid terved ministeeriumid on sellised. Ning eelarve käkkimisel ei arutata sugugi üksikute osakondade osalust või vastutust selles, vaid viidatakse kui rahandusministeeriumi kui terviku saamatusele. Loogiline? Loogiline. Kes ministeeriumiametnikest tunneb seal kõiki töötajaid? Või mis töötajad - kes neist suudab eksimatult üles lugeda ministeeriumi kõik allüksused? Personaliosakonnast mõni ehk.
AH: Selline koostöö oli aga meile vastuvõetamatu.
VastaKustuta-
No ei olnud siis ikka, nagu selgub, või ei ole "meie" nii väga "meie". Või on silmakirjalik. Kindlasti leidub veel silmakirjalikumaid, kes rahumeeli suhutopitud sõnu sõltumatu uudisena serveerivad. Mõni "meisse" mittepuutuv online-väljaanne, kes täiesti juhuslikult äravahetamiseni sarnast nime kannab ja mille omanikud on sama juhuslikult nimekaimud ja atomaarse tasandini identsed, kuid siiski täiesti erinevad inimesed.
Häda ikka, kui peeglit ei ole, sest siis tunduvad kõik ümberringi poripruunid ja ei näe, et šokolaadipruun enda peal teiste jaoks muust pruunist eristamatu on. Alustuseks võiks julgelt omaks võtta ja tunnistada, et äripäev on äripäev. Kuidas äripäeva sisemine infovahetus korraldatud on ja palju keegi neist omavahel kedagi tunneb, pole üldse lugeja mure.
Lugeja tahab uudist, teda ei huvita, millise lõikega kostüümi kandis seda kirjutanud leheneeger või millises toas ta istus. Oma sisemiste liigituste ja tööjaotuse võib rahulikult endale pidada, see pole uudis, et ettevõttes on tööjaotus ja koristaja või sanitar ei tee ega ei tea sedasama, mida laua taga toimetav kirjatsura või opereeriv kirurg.
Äripäev ei ürita mingit vahet teha online ja paberlehe vahel. Olime esimene Eesti ajaleht, kes kaotas ära online-toimetuse ja lõi selle asemele uudistetoimetuse, mis tagab uudisvoo nii veebi kui paberisse. Me pole ka kuskil mitte kunagi öelnud, et veeb on mingi eraldi olev asi ja paber eraldi.
VastaKustutaSelgitasin siin miks ma otsustasin Hääle, Leedo ja Vichmanni kommentaarid leheloost välja jätta, sest ise selle loo toimetamisega tegelesin. Online-toimetaja otsustas, et need kommentaarid võib avaldada.
Minu arvates oleks olnud korrektne avaldada need kommentaarid koos viitega, et need on edastanud Kruuda pressiesindaja.
ja sellest viimasest anonüümse kirjutatud kommentaarist ei saanud lihtsalt aru, vabandust.
VastaKustutaAivar, aga miks teil siis online's seda märget juures ei ole? Miks see online nii erinev loom on?
VastaKustutaSeda pole tõenäoliselt sellepärast, et pressiesindaja soovis, et kommentaari avaldades ei viidataks, kellelt see tuli. Ja siis ongi kaks valikut: arvestada selle tingimusega või esitada oma tingimused ja kui need ei sobi, siis kommentaari avaldamisest loobuda.
VastaKustutaEsimest korda kuulen, et kui saadetakse pressiteade, siis toimetaja ei tohi sinna juurde panna märget selle kohta, et see on pressiteade.
VastaKustutaTegemist ei olnud pressiteatega, vaid pressiesindaja vahendatud kommentaaridega, mis saadeti pressiesindaja enda initsiatiivil. Seda, et pressiesindajale ei viidata, aeg-ajalt pressiesindajad soovivad. Edasi ongi otsustamise koht, kas seda aktsepteerida või mitte. Sõltub edastatavast infost.
VastaKustutaAH: ja sellest viimasest anonüümse kirjutatud kommentaarist ei saanud lihtsalt aru, vabandust.
VastaKustuta-
Andestatud. Kirjutasin selles silmakirjalikkusest, millest oli tõesti keeruline aru saada. Märksa lihtsam on tunda, kui silmakirjalik on kellegi rääkimine. Sõnastan siis arusaadavamalt ümber: Rääkida nüüd, et "selline koostöö oli aga meile vastuvõetamatu", tundub silmakirjalik, kui sai näha, et "neil õnnestus leida" mitte "mõni teine meediaväljaanne, kes täidab selle huvigrupi kõik soovid ja esitab ühe järjekordse PR-kampaania oma lugejatele sõltumatu ajakirjadusliku materjalina", vaid seesama väidetavalt vastuvõetamatu koostöö ärapõlgaja (ehk Äripäev ise, kes AH enda sõnade kohaselt "pole ka kuskil mitte kunagi öelnud, et veeb on mingi eraldi olev asi ja paber eraldi"), kes "unustas" panna juurde korrektse märke teksti initsiaatori kohta. Nüüd peaks küll arusaadav olema, enamus sõnu ilusasti AH enda tekstist laenatud ja need ei tohiks vast väga arusaamatuks olla muutunud.
Palun loe mu esialgne postitus uuesti rahulikult läbi. Juhin tähelepanu lausele "Teine sarnane juhtum sellest nädalast puudutab ühte teist teemat."
VastaKustutaKolm korda lugesin. Kinnitan, et vähimagi erutuseta. Äkki peaksid ise lugema? Rahulikult või nii?
VastaKustuta-
AH: Huvitav on homme vaadata, kas need kommentaarid ilmuvad mõnes lehes ja kui ilmuvad, siis kas on ka juures märge, et tegemist pole ajakirjaniku tööga, vaid Kruuda pressiesindaja vahendatud tekstidega.
-
AH: See ongi üks eile Kruuda pressiesindaja saadetud tekst, mille ma lehest välja jätsin. Korrektne oleks ka meil onlines panna juurde märge, et selle teksti initsiaator on olnud Kruuda.
----------
Juhin tähelepanu (olles ise endiselt absoluutselt rahulik ja soovitades ka lugejal säilitada täielik rahu) huvitavusele, mida AH soovis näha ilmuvate kommentaaride juures, ehk märkele, mis äärmiselt huvitaval kombel jäi Äripäevas märkimata. Kas pole huvitav? Ikka veel rahulik, ma loodan? :)
Mis selle teise sarnase juhtumiga siis on? Kas samuti Kruuda pressiesindaja tekst, mis Äripäevas vastava märketa ilmus või ilmub? Kui nii, siis võiks otsesõnu nii kirjutadagi, milleks keerutada? Saad ühtlasi ise aru, ei pea vabandama, jääd rahulikuks, ei näe viirastumas rahutuid ega rahutusi... ja kõik on õnnelikud :)
Vastaks heameelega sellele pealkirjaks pandud küsimusele - jah, meediat on üsna lihtne panna PR-kampaaniat vedama. Kahjuks :(
VastaKustutaKäsil parasjagu üks ajalehtede sisu-uuring, kus vaatame pressiteadete liikumist online'i ja sealt edasi paberisse. Päris palju esineb juhtumeid, kus ajakirjanik ei ole enam väravavaht, kes kaitseb oma puuri puhtana, vaid üha sagedamini tempo, mugavuse, rumaluse või mille iganes tõttu suhtekorraldaja parem käsi...
Minuarust nüüd küll ju teeb AH vahet Äripäeva ja ÄP online vahel, põhjuseks see, et onlines on teine toimetaja. Segadust tekitas väide, et ÄP kruuda PRjuttu lehte ei pannud. Siinsete lugejate jaoks on online ka leht.
VastaKustutaKorrektne oleks olnud lause, et huvitav kas leitakse "mõni teine TOIMETAJA, kes täidab selle huvigrupi kõik soovid ja esitab ühe järjekordse PR-kampaania oma lugejatele sõltumatu ajakirjadusliku materjalina". Leht ju leiti.
Mina olen see anonüümne, kes esimese posti kirjutas ja vahepeal põle lugend :)