neljapäev, 11. märts 2010

16 soovitust ajakirjanikule huvide konflikti vältimiseks

Pressinõukogu saatis täna laiali soovitused ajakirjanikule korruptsiooniohust ja huvide konfliktist hoidumiseks. Head soovitused. Need kattuvad kõik ka Äripäeva ajakirjaniku eetikakoodeksiga ning oleme üritanud neid soovitusi ka järgida.

1. Ajakirjanik ei kajasta üldjuhul oma lähedaste, sõprade ja tuttavate tegemisi;
2. Juhul kui lähedaste, sõprade ja tuttavate tegemiste kajastamine on möödapääsmatu (teenib avalikkuse huve ja võimaldab hankida olulist ja eksklusiivset teavet, mida teisel ajakirjanikul on võimatu või raske saada), tuleb loo juures avaldada oma seotus lähedaste ja tuttavatega;
3. Ajakirjanik ei kajasta üldjuhul asutuste, ettevõtete tegemisi ja üritusi, kus töötavad või millega on lähedalt seotud tema pereliikmed ja lähisugulased;
4. Ajakirjanik teavitab toimetuse juhti oma kuuluvusest MTÜ-desse (sh poliitilised ühendused), tulundusühendustesse ja teistesse organisatsioonidesse.
5. Ajakirjanik ei kajasta üldjuhul ettevõtete, organisatsioonide, ürituste jms tegevust, millega ollakse lähedalt seotud või milles omatakse osalust (nt ollakse aktsionär või osanik mõnes ettevõttes);
6. Juhul kui ajakirjanikule lähedase organisatsiooni, ettevõtte, ürituse jms tegemiste kajastamine on möödapääsmatu (teenib avalikkuse huve ja võimaldab hankida olulist ja eksklusiivset teavet, mida teisel ajakirjanikul on võimatu või raske saada), tuleb loo juures ära näidata oma seotus kajastatava organisatsiooni, ettevõtte või üritusega;
7. Ajakirjanik ei kirjuta reklaamtekste. Samuti ei tee ajakirjanik üldjuhul kaastööd teiste organisatsioonide, ettevõtete, asutuste infolehtedesse, brošüüridesse, aruannetesse, toimetistesse jms. Ka ei kirjuta ajakirjanik pressiteateid;
8. Ajakirjanik ei astu üles teiste organisatsioonide/ettevõtete/asutuste reklaamides. Ka ei astu ajakirjanik reeglina üles teiste organisatsioonide/ettevõtete/asutuste poolt korraldatud kommertsürituste moderaatorina (ürituse juhina);
9. Ajakirjanik peab enne loo kirjutamist ja avaldamist veenduma, et teemapüstituse näol ei ole tegemist kellegi erahuvidest ajendatud, varjatud nn ettesöödetud materjaliga, milles puudub avalik huvi;
10. Ajakirjanikul on kohustus võimalikel korruptsioonikahtlusega juhtudel konsulteerida toimetaja/peatoimetajaga või sõltumatu eksperdiga (nt ajakirjanduseetika nõunikuga);
11. Ajakirjanikul on õigus keelduda teema kajastamisest, mille puhul ta kahtlustab enda või oma toimetuse/väljaande rollikonflikti või korruptsiooniohtu;
12. Ajakirjanik ei võta allikalt ega allikaga seotud organisatsioonilt, ettevõttelt ja/või asutuselt vastu kingitusi, raha ega soodustusi (lubatud on vastu võtta nt mõne ettevõtte, asutuse või organisatsiooni logoga väheväärtuslikke meeneid);
13. Saabunud kingitused, mis on tõlgendatavad korruptiivse tuluna ja võivad endaga kaasa tuua korruptiivseid suhteid, tuleb koheselt tagastada kingituse teinud isikule/ettevõttele/organisatsioonile;
14. Ajakirjanik ei reisi, ööbi ega toitu reeglina allika või allikaga seotud organisatsiooni, ettevõtte või asutuse kulul. Teisiti võib käsitleda rahvusvahelisi organisatsioone ja mittekommertslikke ettevõtmisi. Kui reisi kulusid pole kandnud toimetus, siis on soovitatav loo juures näidata rahastaja;
15. Ajakirjanik ei kasuta oma nime ega ajakirjaniku staatust isiklike hüvede ega teenuste saamiseks/soetamiseks/ostmiseks;
16. Keelatud on oma nime ja staatuse kasutamine ähvardamiseks ja väljapressimiseks (nt ähvardatakse loo avaldamisega, kui teine osapool ei käitu vastavalt ajakirjaniku ootustele).

2009.a. novembris esitles ühing Korruptsioonivaba Eesti meediaseminaridel projekti “Läbipaistvus Eesti ajakirjanduses” raames soovitusi ajakirjanikule huvide konfliktist ja korruptsiooniohust hoidumiseks. Kuueteistkümnest punktist koosnev soovitustik laiendab Eesti ajakirjanduseetika koodeksis sisalduvaid üldpõhimõtteid.

Soovituste aluseks on uuring “Läbipaistvus Eesti ajakirjanduses”, mille teostasid meediauurijad Ragne Kõuts ja Raivo Suni. Meediaprojekti viis läbi ühing Korruptsioonivaba Eesti, rahastas justiitsministeerium. Lisainfo uurimuse kohta: www.transparency.ee

11 kommentaari:

  1. Aga puhtalt sensatsioonide ja skandaalide ülespuhumise eesmärgil teadlikult ja tahlikult kallutud või mitteproportsionaalselt rõhutatud detailidega artiklite kirjutamine, põhjendades seda kõike sellesama artikli mõjul tekkiva vildaka "avaliku huviga"? Ning sellise asjaga vahelejäänud ajakirjaniku ebaprofessionaalsuse ning teemakäsitluse puudulikkuse vabandamine stamplausega "ega ajakirjanik ei saagi kõiges spetsialist olla"?

    VastaKustuta
  2. Olen pannud tähele, et ajakirjanduse kritiseerijatele meeldib olla umbmäärane. Sinu postituses on kaks küsimust. Kui sa oskad tuua mõne konkreetse näite, siis on võimalik ka neile küsimustele vastata.

    VastaKustuta
  3. Täiesti arusaadav, et ajakirjanik ei ole iga ala asjatundja, kuid iseseisev kriitiline mõtlemine võiks ju küll ajakirjaniku üks põhilisi töövahendeid olla. Eks need soovitused on kantud eesmärgist pakkuda piiripealsetel juhtudel, kus enda nõust väheks jääb, otsuse langetamisel abikätt. Sest eetikanõunik on siiani vaid ERR-is ja tema nõustab oma süsteemi töötajaid.

    VastaKustuta
  4. Miks on lubatud reisimine ja ööbimine rahvusvaheliste ja mittekommertslike organisatsioonide kulul? Nt Venemaat erakonnad käivad mõlema teema alla, samuti euroliidu propaganda.

    VastaKustuta
  5. Jah, tuleb tunnistada et hetkel olen küll umbmäärane, heameelega tooks Sulle mõned konkreetsed näited aga ma ei ei tegele ettesattunud lolluste süstemaatilise kogumise ja registreerimisega ning mul napib praegu aega, et hakata arhiivides tuhnima. Sellest umbmäärasusest hoolimata ja arvestades Sinupoolse küsimuse tooni (võimalik et sain valesti aru, sel juhul palun vabandust) - kas Sa julged kätt südamale pannes kinnitada et Eesti ajakirjanduses pole minu tõstatatud probleemidest jälgegi?

    VastaKustuta
  6. Ma arvan, et Eesti ajakirjanduses on palju probleeme ja ka neid, millele sa viitasid. Lihtsalt alati on parem diskuteerida konkreetsete juhtumite üle. Muidu me võime siin hakata debateerima teemadel, millede osas oleme tegelikult sarnasel seisukohal.

    Jaanus, need 16 punkti on ka soovituslikud ehk tegelikult ei ole Eesti ajakirjanikel keelatud ka reisimine ettevõtjate kulul ja need reisid toimuvad. Aga miks on tehtud selline vahe, seda ma öelda ei oska. Ise olen käinud vist ainult ühel tasutud välisreisil ja see oli 15 aastat tagasi Kopenhaagenisse Kölni messide korraldatud pressiüritusele. Lugu sellest Äripäevas ei ilmunud.

    VastaKustuta
  7. Aivar, pigem ma küsiksin, kas ÄP ei ole ilmunud mitteühtegi "teadlikult ja tahlikult kallutud või mitteproportsionaalselt rõhutatud detailidega artiklit"? kus on eneseregulatsioon, -analüüs ja -reflektsioon?

    VastaKustuta
  8. Sellised reeglid väikeses Eestis ei toimi. Klikkide tagaajamine on põhimõtteliselt võikam korruptsioon (st Savisaarest, seksist, sotsiaalpornost ja Viisitammest kirjutamine) kui ajakirjaniku poolt mõne oma tuttava ägeda tegemise kajastamine. Mis hüvedesse puutub, siis neist tuleb muidugi keelduda. Aga - kui loll MUPO sind ebaõiglaselt ahistab, kas siis peab ajakirjanik sinus põhimõtteliselt vait olema? Kui kohaliku omavalitsuse poolne karjuv ebaõiglus sinu koduõuele jõuab, kas siis ajakirjanik saastplaneeringute vastu võidelda ei tohi? Kui maakodu juhtub olema Tuhala nõiakaevu lähistel, kas ajakirjanik siis ei tohi selle kaitseks sõna võtta? Jabur.

    VastaKustuta
  9. Toivo, kindlasti on ilmunud mitteproportsionaalselt rõhutatud detailidega artiklit, kui ma saan õigesti aru, mida sa silmas pead. Ma aga julgen küll öelda, et tahtlikult või teadlikult kallutatud artikleid meil ei esine. Kallutatus võib tuleneda kehvast tööst või siis sellest, et ajakirjanik või toimetaja on mingist teemast väga "põlema läinud" ja seetõttu ei ole enam nö kõrvalseisjad või jälgijad. Enda töös olen päris mitmel korral eksinud just seetõttu, et oled mingis teemas liiga sees ning sinu veendumuste vastu rääkivate faktide või detailide suhtes pime ja kurt.
    Libastumiskoht on ka eelarvamus, oleme eksinud seetõttu, et suhtunud kellegi tegemistesse põhjendamatult negatiivselt või positiivselt.

    Karol, ise oleme Äripäevas proovinud teha nii, et kui mingi teema puudutab kedagi isiklikult, siis kas sellest probleemist kirjutab mõni teine ajakirjanik (eksime kohe ühe soovituse vastu, et ajakirjanik ei tohiks ka oma lähedasi, kelle all võib mõista ka kolleege, puudutavatest teemadest kirjutada) või me anname selle teema ära mõnele teisele meediaväljaandele.

    VastaKustuta
  10. Jabur oleks nende soovituste järgimisel äärmusesse minna. Võiks juhinduda ka tervest mõistusest. Minu meelest ei ole tuttavate palvel mõne teema kajastamises probleemi seni, kuni see toimub avaliku huvi eesmärgil. Kui ka ajakirjanikul on seal erahuvi, siis ei tohiks seda teemakajastuses maha vaikida. Sest mulle tundub, et haavatavaks muutub ajakirjanik eelkõige siis, kui ta on midagi varjanud.

    Aga reisidega on jah probleeme ning minu hinnangul ei peaks tegema vahet. Igasugust teiste kulul reisimist peaks taunima. Väga hea näide oli seesama nelja Eesti ajakirjaniku eelmise aasta lõpu Moskvas-käik. Kui käiakse Brüsselis, enamasti ei kobiseta, sest reisiga ei kaasne kajastamise kohustuslikkust, aga kui ida pool, siis on kohe sõrmeviibutamist suisa kõige kõrgemal tasandil. No ja kas nendes läpakates siis ikkagi olid mingid spioneerimisprorgammid sees või juhendmaterjalid Venemaale soodsaks meediakajastuseks... :) Kui lugeda pärast Moskvas-käiku ilmunud esimest Urmo Soonvaldi lugu delfist, siis ... mine sa tea... :)
    Raske öelda, kus lõpeb eluterve kahtlus ja algab paranoia. Seda viimast on siiski natuke liiga palju Eesti elus.

    VastaKustuta
  11. I'm sorry that I write in english, but my written Estonian would be unreadable :D

    I don't know if i'm only stupid foreigner (who understands at least 99% of estonian what is for example used in Äripäev eetris) because I have a feeling that Äripäev is only media that tries to even have some standard and ethics.

    It's always so "hilarious" to read from front page of some media about how Savisaar has parked his car somewhere where he shouldn't or something similar. When u see those "scoops" it's pretty hard to believe that some medias are independent and objective about politics and aren't actually just part of some party propaganda. But if Äripäev truly and surely tries to follow even some of those ethics it nice.

    ps. Its annoying how media is sometimes using wordings like ettevõtja, when they are talking about the one shareholder of some listed company. I could tolerate that from some non business orientated journalist but when I hear it from someone that is business journalist it makes me think that is this really the view what people have in Estonia.

    VastaKustuta