Fondiinvestorite nimed ei lekkinud, me ostsime need

Reedeses Äripäevas ilmunud pensionifonde puudutavat artiklit kommenteerides on öeldud, et tegemist oli avalikkusele mitte mõeldud info lekkega ning Äripäeval õnnestus leida turvaauk, kust sai endale hankida andmeid, mida poleks tohtinud. Meid on süüdistatud, et me ei andnud sellest turvaaugust teada EVK-le, vaid kasutasime infot artikli tegemiseks. Mõned kommentaatorid on koguni nõudnud Äripäeva trahvimist.

Tänases keskpäevatunnis kolleegid Luik, Hõbemägi ja Ruussaar jõudsid koguni järelduseni, et see reedene lugu annab justiitsiminister Rein Langile taas ühe argumendi suruda läbi sedus, mis annab võimaluse sundida ajakirjanikke oma allikaid avaldama.

Reedel ilmunud Äripäev ei anna Langile mingeid täiendavaid argumente, sest tegemist polnud ei allikate varjamisega ega ka info hankimisega kuidagi ebeetilisi teid mööda. Samuti oli sellele infole ligipääs kõigil soovijatel sh meediafirmadel. Vastava pressiteate saatis EVK septembris ETV-le, BNSile, Postimehele, Eesti Päevalehele, Eesti Ekspressile. Eriti koomilin oli seetõttu reedel kuulda Eesti Ekspressist Margus Järve hädakisa teemal, millisest liftist Äripäev sellise info leidis. See info oli Margus Järve ja paljude teiste ajakirjanike arvutis olemas viimased paar kuud. Lihtsalt tasub kulutada vähem aega erinevates liftides sõitmisele, lootuses, et äkki keegi on jätnud mingid huvitavad dokumendid.

Paika ei pea ka EVK viited, justkui oleks tegemist olnud mingi lühiajalise hooldustööde järgse apsuga.

Oleme aktiivsed EVK kasutajad. EVK teenused on aga tasulised ja kuni selle aasta septembrini oli nende teenuste kasutamine ajakirjanikele väga ebamugav, sest andmeid sai tellida ainult eraisik. Ajakirjanikud pidid registrist info tellimiseks kasutama enda isiklikku pangaarvet ja kui Äripäev selle kulu neile kompenseeris, siis lisandus erisoodustusmaks ja meie raamatupidamine pidi tegelema paljude pisiarvetega. Ühe pärginu maksumus EVKs on 20 krooni.

Tegime suvel ettepaneku, et registriinfot võiks saada laadida alla ka ettevõtte kontot kasutades- Äripäeval on konto ning selle kasutamise õigus on meie esindajatel. Septembri keskel tuli EVK meie palvele vastu ja tegi e-registri kodulehele vastava täienduse. Selle kohta saatis Tex Vertmann 17. septembri hommikul välja ka vastava teate paljudele ajakirjanikele.

Oktoobris avastasime, et EVK on teinud oma registris veel ühe tänuväärse muudatuse. Kui varemalt sai esitada päringuid ainult nende aktsiaseltside omanike kohta, kelle osalus oli 10% või rohkem, siis nüüd olid avalikud ka väiksemad aktsionärid ning võlakirja- ja fondiinvestorid. Igati tänuväärne muutus, sest seni olid börsifirmade aktsionärid avalikud, aga näiteks võlakirjainvestorid ja teiste firmade väiksemad omanikud mitte.

Hakkasime seda võimalust kasutama ja reedene lugu polnud esimene, mis nende andmete abil sündis. Me ei saanud seda teha kuidagi salaja, sest esitasime EVK-le päringu, mille vastu saime küsitud raportid. EVK esitas meile iga kuu alguses eelmisel kuul tehtud päringute kohta arve, mille me tasusime. EVK-l on olemas pidev ülevaade sellest, milliseid andmeid me nende registrist küsime.
Pensioniinvestorite loo kohta vajalikud andmed tellisime EVKst oktoobri lõpus. Need saadeti meile ja peal oli suurelt trükitähtedes kiri "AVALIKUD ANDMED". Arve tasumise tähtaeg oli 15. november. Tasusime arve korrektselt, ei ole midagi varastanud.

Poolteistkuud oli EVKl teada, et need andmed on Äripäev küsinud ja et need andmed on ka meile väljastatud. Iga päringu kohta jääb neile maha märge, me hoidsime oma andmeid ka EVKs oleval Äripäeva kontol. Iga kuu lõpus tegid nad meie päringutest kokkuvõtte ja saatsid arve, kus on täpselt loetletud üles kõik meie päringud.

Neid andmeid oli võimalik küsida kõigil, kes olid valmis vastava teenuse eest EVKle maksma.

Kuigi küsisime andmed välja juba oktoobri lõpus, ei kiirustanud me selle loo avaldamisega, sest sel ajal oli aktuaalne II sambas toimuv. Planeerisime artikli teadlikult detsembri algusesse, kui on jäänud veel viimane võimalus inimestel III samba abil oma maksukoormust vähendada.

Ma ei ole päri nendega, kes väidavad, et tegemist on infoga, mida ei oleks tohtinud avalikustada. Avalikustasime reedel nimekirja nendest miljonäridest, kes kasutavad riigi poolt loodud võimalust maksta vähem tulumaksu. Lisaks näitasime kõigile lugejatele ühe maksude seaduslikult vähendamise võimaluse ning näiteks Tiina Mõis tõi välja ka selle süsteemi puudused.

Kolmas teemade ring on seotud erinevate investeerimisvõimaluste erinevate maksustamistega, mille me samuti selle looga taas tõstatasime. Tiina Mõis ja Heldur Meerits on näiteks tõenäoliselt selles edetabelis, sest juriidilise isiku ja eraisiku aktsiinvesteeringutelt teenitavat tulu maksustab riik erinevalt ja eraisikule kahjulikult.

Kui artikli alguses viidatud Langi juurde tagasi jõuda, siis pigem võiks ta Äripäeva reedese loo valguses pühkida tolmu Reformierakonna valimislubaduselt võrdustada investorite maksustamine ja näha vähem vaeva ajakirjanike allikateks olevate inimeste hirmutamisega.