Panen siia ühe vahva videomeenutuse eelmise aasta detsembri algusest. Keskerakonnas olid ärevad päevad, sest paar päeva varem oli vahistatud abilinnapea Taavi Aasa nõunik Ivo Parbus. Keskerakonna tipud kogunesid laupäevasel päeval Tallinna linnavolikogu kaitsvate seinte vahele ja ootamatult avastasid, et neid ootavad Äripäeva ajakirjanikud koos kaameraga.
Seda videot on päris vahva vaadata, kui kõrvutada toonaseid intervjuusid avalikuks saanud Parbuse ja teiste omavaheliste vestluste salajaste salvestustega. On märkimisväärne, et Elmar Sepp oli ainus, kes ei pidanud Parbuse vahistamist uurimisorganite poliitiliseks rünnakuks. Tänaseks on selgunud, et ta oli vahistamise tagamaadest väga hästi informeeritud.
Vaata videot "Ärevus altkäemaksu afaäärist"
Kuna mõned lugejad on pahased, et ma siin Äripäeva kiidan, siis neile nüüd väike hoiatus. Ärge teie edasi lugege.
See video oli meile töövõit, sest ükski telekanal ega teine ajaleht ei viitsinud minna passima Keskerakonna juhte. Võimalik, et ei tabatud ära Parbuse vahistamise tähtsust või siis lihtsalt oli põhjus laupäevases päevas.
reede, 31. juuli 2009
Hapukurgist pole põhjust rääkida ehk Äripäeva uurivate lugude TOP 10 juulis
Valisin välja need juulis Äripäevas ilmunud lood, mille vahel me toimetuses valime järgmise nädala alguses välja kolm parimat. Sain kümme lugu, mis suve arvestades on väga hea tulemus. Uuriv lugu toob avalikkuse ette info, mida üritatakse varjata või juhib tähelepanu olulisele probleemile ja tekitab lugejate seas sel teemal diskussiooni. Ideaalne, kui loos näidatakse ka ära, kuidas tõstatatud probleemi võiks lahendada.
Juuli Äripäeva 10 parimat uurimuslugu kronoloogilises järjekorras
1. "Eksametnikud võtavad riigihangetelt kümnist", autor Ralf-Martin Soe
Täpselt Äripäeva sihtrühmale suunatud teema. Kaks endist tippametnikku koondavad riigihankeid ja teenivad sellelt.
2. "Omaaktsiate müük päästab tulumaksust", autor Ralf-Martin Soe
Tekitas taas diskussiooni meie maksusüsteemi teemal. Teema olulisust näitas ka see, et Stockmann enda väitel tegi seekord erandi meediaga suhtlemisel. "Stockmann ei kommenteeri tavaliselt üksikuid tehinguid nii detailselt. Me võime seekord teha teie jaoks erandi," ütles Stockmann OY finantsdirektor Pekka Vähähyyppä.
3. "Käibemaksupettused kütuseäris", autor Piret Reiljan
Hea näide, kuidas erinevates andmebaasides oleva info võrdlemisel ja nende andmebaasidega töötamisel saab tugeva uuriva loo. Samuti näitas see lugu ilmekalt riigi bürokraatia nõrkust. On olemas eraldi register ja vaja hankida tegevusluba, mis justkui peaks pettusi aitama vältida, aga sisuliselt see süsteem ei toimi. Veelgi parem oleks olnud tulemus, kui me oleksime paljastanud nende skeemide taga olevad tegelased.
4. "Loodetud erisoodustusmaksu rahasadu jäi tulemata", autor Anne Oja
Teema tänu maksutõusudele päevakajaline. Näitasime ära, et õigus oli neil, kes eelmisel aastal avaldasid kahtlust, et erisoodustusmaksu tõus ei aita kuigivõrd kaasa maksulaekumise paranemisele.
5. "Mäng kahel toolil", autor Hannes Sarv
Järjekordne näide, kuidas poliitiline nõunik üritab oma positsiooni kasutades olla edukas ka eraäris. Seekord tegemsit Isamaa ja Res Publica Liidu liikmega ning juhtumi eest vastutab IRLi minister. Ei ole ikka päris nii, et Äripäev materdab ainult Keskerakonda või Reformierakonda.
Selle loo tegemisel oli meil palju abi Taani ajakirjanikuga tehtud koostööst. Esialgu suhtusid asjaosalised meiega suhtlemisse väga tõrksalt. Kuna aga selle projekti investorid tulid taanist, siis Taani ajakirjanikuga suheldes oldi väga avatud ja oldi nõus ka näitama dokumente, mis aitasid ka meil seda lugu teha.
6. Jõukaimate riigiametnike TOP, autor Kadri Paas
Selle loo puhul võib tõenäoliselt kõige rohkem küsida, et kas tegemist on uuriva looga või mitte. Mis probleemile see tähelepanu juhib või mida paljastab. Ma arvan aga, et poliitikute ja riigiametnike ärihuvidest peaks avalikkus teadma. Näiteks sellest, et Eesti Panga nõukogu esimees on ka Swedbanki aktsionär või riigikogu liikmete tegevusest eraettevõtluses. Reeglina leiab taoliste ülevaatelugude tegemisel mitmeid huvitavaid ideid, mida edasi uurida.
7. "Kingitud miljonid", autor Kadri Bank
Tõime avalikkuse ette debati, mida peeti kitsamas ringis ja erinevate riigiasutuste vahel. Tänast Äripäeva lugedes võib aga juhtuda, et tegemist on mõjuka looga, kui tõesti on Eesti Energia ja tee-ehitaja vaheline leping käsitletav riigiabina.
8. "Gildi maetud raha", autor Piret Reiljan
Arvan, et see lugu valmistas paljudele tõelise üllatuse. Gildi investeeringutest oli sel aastal erinevaid uudisnuppe olnud, aga otsustasime, et teeme nende tegevusest ühe ülevaatliku loo ja praegu tundub küll uskumatu, kuidas Eesti äriliidrite raha edasi investeeriti ja et äriliidrid lasid sel ka sündida. Järjekordne näide ka sellest, kuidas info on paljuski avalik, tuleb lihtsalt aruannet lugeda. Ideaalne oleks muidugi olnud see, kui Gildi tegevusele saanuks jälile aast tagasi, siis oleks loost olnud ka investoritele kasu. Ekspress näiteks avaldas eelmise aasta sügisel loo Gildi Armeenia avantüürist ja Ekspressi poolt toona tõstatatud kahtlused pidasid paika.
9. "Kartelliküttide järjekordne märklaud", autor Koit Brinkmann
Lihtne uudis sesmõttes, et idee selle loo tegemiseks leidis Koit ühe firma majandusaasta aruandest. Ajakirjaniku head tööd peegeldab see, et tal õnnestus saada teada, mis on Veolia Keskkonnateenuste aruandes sisaldunud ühe lause taga. Asjaosalised ise sel teemal jutukad ei olnud.
10. "Advokaatide miljonid sotsmaksust priid", autor Ralf-Martin Soe
Väga hea uuriv lugu, sest tõi avalikkuse ette teema, millest asjaosalised ise parema meelega vaikiksid. Meedias on küll kirjutatud, et maksuamet hakkab tundma huvi nende vastu, kes saavad suurema osa tulust dividendidena. Samuti sellest, et maksuamet on teinud ühe juhendi ja küsinud sellele advokaatidelt tagasisidet. Pole aga tahetud kirjutada, et advokaadid on Eestis kõige mõjusam huvigrupp, kelle huvides pole praeguse olukorra muutmine. Selle loo suur pluss ongi see, et me mitte ainult ei sorinud advokaatide rahakotis, me ka tõstatasime olulise probleemi seoses juhatuse liikme tasu ja omanikutulu vahega.
Selle loo puhul me otsustasime, et avaldame ainult tabeli, kus on juhatuse liikmest advokaatide tasud. Tegelikult oli see aga lugejas segadust tekitav ja ka paberlehes oleks tulnud avaldada kogu edetabel ning siis eraldi märkida ära need advokaadid, kes on ka juhatuse liikmed. Paberlehest võis jääda mulje, et see on ka suurema sissetulekuga advokaatide TOP. Kui reastada sissetulekute järgi, siis oleks õige edetabel olnud selline.
Suuremat osa nendest kümnest loost on Äripäeva onlines väga aktiivselt kommenteeritud ning mitme loo puhul on lugejate arvamus polariseerunud. See näitab, et need lood läksid lugejatele korda, ei jätnud neid ükskõikseks ning tõstatatud teemad olid diskutiivsed.
Juuli Äripäeva 10 parimat uurimuslugu kronoloogilises järjekorras
1. "Eksametnikud võtavad riigihangetelt kümnist", autor Ralf-Martin Soe
Täpselt Äripäeva sihtrühmale suunatud teema. Kaks endist tippametnikku koondavad riigihankeid ja teenivad sellelt.
2. "Omaaktsiate müük päästab tulumaksust", autor Ralf-Martin Soe
Tekitas taas diskussiooni meie maksusüsteemi teemal. Teema olulisust näitas ka see, et Stockmann enda väitel tegi seekord erandi meediaga suhtlemisel. "Stockmann ei kommenteeri tavaliselt üksikuid tehinguid nii detailselt. Me võime seekord teha teie jaoks erandi," ütles Stockmann OY finantsdirektor Pekka Vähähyyppä.
3. "Käibemaksupettused kütuseäris", autor Piret Reiljan
Hea näide, kuidas erinevates andmebaasides oleva info võrdlemisel ja nende andmebaasidega töötamisel saab tugeva uuriva loo. Samuti näitas see lugu ilmekalt riigi bürokraatia nõrkust. On olemas eraldi register ja vaja hankida tegevusluba, mis justkui peaks pettusi aitama vältida, aga sisuliselt see süsteem ei toimi. Veelgi parem oleks olnud tulemus, kui me oleksime paljastanud nende skeemide taga olevad tegelased.
4. "Loodetud erisoodustusmaksu rahasadu jäi tulemata", autor Anne Oja
Teema tänu maksutõusudele päevakajaline. Näitasime ära, et õigus oli neil, kes eelmisel aastal avaldasid kahtlust, et erisoodustusmaksu tõus ei aita kuigivõrd kaasa maksulaekumise paranemisele.
5. "Mäng kahel toolil", autor Hannes Sarv
Järjekordne näide, kuidas poliitiline nõunik üritab oma positsiooni kasutades olla edukas ka eraäris. Seekord tegemsit Isamaa ja Res Publica Liidu liikmega ning juhtumi eest vastutab IRLi minister. Ei ole ikka päris nii, et Äripäev materdab ainult Keskerakonda või Reformierakonda.
Selle loo tegemisel oli meil palju abi Taani ajakirjanikuga tehtud koostööst. Esialgu suhtusid asjaosalised meiega suhtlemisse väga tõrksalt. Kuna aga selle projekti investorid tulid taanist, siis Taani ajakirjanikuga suheldes oldi väga avatud ja oldi nõus ka näitama dokumente, mis aitasid ka meil seda lugu teha.
6. Jõukaimate riigiametnike TOP, autor Kadri Paas
Selle loo puhul võib tõenäoliselt kõige rohkem küsida, et kas tegemist on uuriva looga või mitte. Mis probleemile see tähelepanu juhib või mida paljastab. Ma arvan aga, et poliitikute ja riigiametnike ärihuvidest peaks avalikkus teadma. Näiteks sellest, et Eesti Panga nõukogu esimees on ka Swedbanki aktsionär või riigikogu liikmete tegevusest eraettevõtluses. Reeglina leiab taoliste ülevaatelugude tegemisel mitmeid huvitavaid ideid, mida edasi uurida.
7. "Kingitud miljonid", autor Kadri Bank
Tõime avalikkuse ette debati, mida peeti kitsamas ringis ja erinevate riigiasutuste vahel. Tänast Äripäeva lugedes võib aga juhtuda, et tegemist on mõjuka looga, kui tõesti on Eesti Energia ja tee-ehitaja vaheline leping käsitletav riigiabina.
8. "Gildi maetud raha", autor Piret Reiljan
Arvan, et see lugu valmistas paljudele tõelise üllatuse. Gildi investeeringutest oli sel aastal erinevaid uudisnuppe olnud, aga otsustasime, et teeme nende tegevusest ühe ülevaatliku loo ja praegu tundub küll uskumatu, kuidas Eesti äriliidrite raha edasi investeeriti ja et äriliidrid lasid sel ka sündida. Järjekordne näide ka sellest, kuidas info on paljuski avalik, tuleb lihtsalt aruannet lugeda. Ideaalne oleks muidugi olnud see, kui Gildi tegevusele saanuks jälile aast tagasi, siis oleks loost olnud ka investoritele kasu. Ekspress näiteks avaldas eelmise aasta sügisel loo Gildi Armeenia avantüürist ja Ekspressi poolt toona tõstatatud kahtlused pidasid paika.
9. "Kartelliküttide järjekordne märklaud", autor Koit Brinkmann
Lihtne uudis sesmõttes, et idee selle loo tegemiseks leidis Koit ühe firma majandusaasta aruandest. Ajakirjaniku head tööd peegeldab see, et tal õnnestus saada teada, mis on Veolia Keskkonnateenuste aruandes sisaldunud ühe lause taga. Asjaosalised ise sel teemal jutukad ei olnud.
10. "Advokaatide miljonid sotsmaksust priid", autor Ralf-Martin Soe
Väga hea uuriv lugu, sest tõi avalikkuse ette teema, millest asjaosalised ise parema meelega vaikiksid. Meedias on küll kirjutatud, et maksuamet hakkab tundma huvi nende vastu, kes saavad suurema osa tulust dividendidena. Samuti sellest, et maksuamet on teinud ühe juhendi ja küsinud sellele advokaatidelt tagasisidet. Pole aga tahetud kirjutada, et advokaadid on Eestis kõige mõjusam huvigrupp, kelle huvides pole praeguse olukorra muutmine. Selle loo suur pluss ongi see, et me mitte ainult ei sorinud advokaatide rahakotis, me ka tõstatasime olulise probleemi seoses juhatuse liikme tasu ja omanikutulu vahega.
Selle loo puhul me otsustasime, et avaldame ainult tabeli, kus on juhatuse liikmest advokaatide tasud. Tegelikult oli see aga lugejas segadust tekitav ja ka paberlehes oleks tulnud avaldada kogu edetabel ning siis eraldi märkida ära need advokaadid, kes on ka juhatuse liikmed. Paberlehest võis jääda mulje, et see on ka suurema sissetulekuga advokaatide TOP. Kui reastada sissetulekute järgi, siis oleks õige edetabel olnud selline.
Suuremat osa nendest kümnest loost on Äripäeva onlines väga aktiivselt kommenteeritud ning mitme loo puhul on lugejate arvamus polariseerunud. See näitab, et need lood läksid lugejatele korda, ei jätnud neid ükskõikseks ning tõstatatud teemad olid diskutiivsed.
neljapäev, 30. juuli 2009
Reklaamipaus - tule Äripäeva ajakirjanikuks
Äripäeva uudistetoimetus otsib ajakirjanikku
Tööülesanded: uudiste kirjutamine Äripäeva veebi ja paberlehte. Graafiku alusel Äripäeva veebikülje toimetamine.
Pakume
Huvitavat tööd
Sõbralikku ja kirglikku meeskonda
Head palka
Kaasaegseid töövahendeid ja –keskkonda
Nõuame
Elementaarseid majandusteadmisi
Laia silmaringi
Vähemalt ühe võõrkeele valdamist
Kasuks tuleb ajakirjandusliku töö kogemus
Oma CV ja lühike selgitus, miks Sa tahad Äripäevas töötada, saada palun 21. augustiks aadressile malle.heerde@aripaev.ee. Kui Sul on täiendavaid küsimusi, pöördu julgelt uudistetoimetuse juhi Kristi Malmbergi poole, kristi.malmberg@aripaev.ee või 6670 158.
Tööülesanded: uudiste kirjutamine Äripäeva veebi ja paberlehte. Graafiku alusel Äripäeva veebikülje toimetamine.
Pakume
Huvitavat tööd
Sõbralikku ja kirglikku meeskonda
Head palka
Kaasaegseid töövahendeid ja –keskkonda
Nõuame
Elementaarseid majandusteadmisi
Laia silmaringi
Vähemalt ühe võõrkeele valdamist
Kasuks tuleb ajakirjandusliku töö kogemus
Oma CV ja lühike selgitus, miks Sa tahad Äripäevas töötada, saada palun 21. augustiks aadressile malle.heerde@aripaev.ee. Kui Sul on täiendavaid küsimusi, pöördu julgelt uudistetoimetuse juhi Kristi Malmbergi poole, kristi.malmberg@aripaev.ee või 6670 158.
Lahendus probleemile nimega "Kallas või Laar"
Delfi peatoimetaja Urmo Soonvald kirjutas sel nädalal, et valitsusliidu erakonnad pole jõudnud üksmeelele, keda esitada sügisel Euroopa Komisjoni uueks volinikuks. Reformierakond toetab Siim Kallase jätkamist, IRL pole oma seisukohta veel välja öelnud. Põhjus võib olla ses, et IRL soovib sellele kohale Mart Laari või siis tahab valitsuspartnereid survestades endale midagi välja kaubelda.
Laar küll jõudis kinnitada, et tema pole voliniku kohast huvitatud ega tagane öeldust. Eriti usaldusväärne see kinnitus pole. IRLil tuleks avalikult öelda, et toetavad ka Kallase jätkamist, ja intriigid oleksid lõppenud.
Üks hea lahendus sellele dilemmale muidugi oleks. Mõlemad erakonnad võiksid minna ajas tagasi ja lõpetada see, millega Siim Kallase Euroopa Komisjoni saatmisega alustati. Viis aastat tagasi leppisid tollased koalitsioonipartnerid Reformierakond ja Res Publica kokku, et esitavad volinikuks Kallase. Vastuteenena lubas Reformierakond alustada Res Publicaga ühinemiskõnelusi. Asi lõppes tüliga ja Res Publica valitsusest minema kupatamisega.
Ajalugu näitas, et Reformierakond käitus toona õigesti, kuid nüüd on neil samad mured, mis viis aastat tagasi valitsesid Juhan Partsi juhitud erakonnas. Populaarsus langeb ning valimistel hea tulemuse tegemine pole enam kuigi tõenäoline. Ka IRL pole suutnud oma populaarsust oluliselt kasvatada.
Seetõttu võiks ka seekord Kallase Euroopasse jätmise tingimuseks olla IRLi ja Reformierakonna ühinemine. Praegu on sobiv aeg tugeva paremerakonna tekkeks. Sellise lahenduse poole liikumist võiks katsetada ühisnimekirja ja ühise linnapeakandidaadi esitamisega sügisel kohalikel valimistel Tallinnas.
Kui siis selgub, et valija ei toeta kahe paremjõu liitumist, saab ühinemise katkestada. Kallas on küll jälle volinikuna ametis, aga see ei tohiks olla ka IRLile halvim variant.
Laar küll jõudis kinnitada, et tema pole voliniku kohast huvitatud ega tagane öeldust. Eriti usaldusväärne see kinnitus pole. IRLil tuleks avalikult öelda, et toetavad ka Kallase jätkamist, ja intriigid oleksid lõppenud.
Üks hea lahendus sellele dilemmale muidugi oleks. Mõlemad erakonnad võiksid minna ajas tagasi ja lõpetada see, millega Siim Kallase Euroopa Komisjoni saatmisega alustati. Viis aastat tagasi leppisid tollased koalitsioonipartnerid Reformierakond ja Res Publica kokku, et esitavad volinikuks Kallase. Vastuteenena lubas Reformierakond alustada Res Publicaga ühinemiskõnelusi. Asi lõppes tüliga ja Res Publica valitsusest minema kupatamisega.
Ajalugu näitas, et Reformierakond käitus toona õigesti, kuid nüüd on neil samad mured, mis viis aastat tagasi valitsesid Juhan Partsi juhitud erakonnas. Populaarsus langeb ning valimistel hea tulemuse tegemine pole enam kuigi tõenäoline. Ka IRL pole suutnud oma populaarsust oluliselt kasvatada.
Seetõttu võiks ka seekord Kallase Euroopasse jätmise tingimuseks olla IRLi ja Reformierakonna ühinemine. Praegu on sobiv aeg tugeva paremerakonna tekkeks. Sellise lahenduse poole liikumist võiks katsetada ühisnimekirja ja ühise linnapeakandidaadi esitamisega sügisel kohalikel valimistel Tallinnas.
Kui siis selgub, et valija ei toeta kahe paremjõu liitumist, saab ühinemise katkestada. Kallas on küll jälle volinikuna ametis, aga see ei tohiks olla ka IRLile halvim variant.
kolmapäev, 29. juuli 2009
Miks Postimehe tööstuspargi uudis ei ilmunud Äripäevas?
Tänases Postimehes ilmus uudis "Riik muudab sadu hektareid maad tööstuspargiks", mis Äripäevas ei ilmunud. Juuni alguses saadeti majandusministeeriumist selle tööstuspargi kohta Äripäevale info, kuid siis oli meie ajakirjanikul teine teema töös ja me sel teemal ei kirjutanud.
Teisele katsele läks ministeerium eelmise nädala alguses ja pakkus seda teemat juba teisele ajakirjanikule. Aga ka temal olid tookord tähtsamad teemad käsil ning ta andis info edasi oma kolleegile. See vist ei meeldinud ministeeriumi pr-inimestele, sest kui me soovisime saada teema kohta ministeeriumist lisainfot, siis hakkas ministeerium esitama oma tingimusi.
Ministeeriumi nõudmine oli, et seda infot kajastataks kindlasti paberlehes ning enne täiendava info saatmist sooviti ajakirjanikult sellist lubadust. Kuna sellist lubadust ei antud, siis otsustas ministeerium, et ei anna enam infot ja tõenäoliselt suundutigi Postimehe toimetusse.
Ka kõige parema tahtmise juures ei saa aga ajakirjanik anda mingit lubadust artikli ilmumise aja ja koha kohta. Kell kaksteist on meil toimetuse koosolek, kus räägime läbi järgmise päeva lehes ilmuvad lood ja paneme paika, mis leheküljel need võiksid ilmuda, millise uudise juurde teha graafik, keda fotole püüda, millist tausta juurde otsida jne. Alati juhtub aga see, et keskpäeval tehtud plaanidesse tuleb päeva lõpuks muudatusi. See on põhjus, miks me ei saa taolisi lubadusi anda.
Teine põhjus on selles, et taoliste lubaduste andmine oleks väga halb pretsedent ja juba seetõttu me pigem loobume võimalusest pakutud infot avaldada. On aga kindlasti ka erandeid, kõik sõltub info väärtusest. PR-inimesed aeg-ajalt taolist võtet üritavad kasutada ja reeglina ei ole see info nii väärtuslik, et lasta dikteerida info ilmumise aeg ning koht.
Teisele katsele läks ministeerium eelmise nädala alguses ja pakkus seda teemat juba teisele ajakirjanikule. Aga ka temal olid tookord tähtsamad teemad käsil ning ta andis info edasi oma kolleegile. See vist ei meeldinud ministeeriumi pr-inimestele, sest kui me soovisime saada teema kohta ministeeriumist lisainfot, siis hakkas ministeerium esitama oma tingimusi.
Ministeeriumi nõudmine oli, et seda infot kajastataks kindlasti paberlehes ning enne täiendava info saatmist sooviti ajakirjanikult sellist lubadust. Kuna sellist lubadust ei antud, siis otsustas ministeerium, et ei anna enam infot ja tõenäoliselt suundutigi Postimehe toimetusse.
Ka kõige parema tahtmise juures ei saa aga ajakirjanik anda mingit lubadust artikli ilmumise aja ja koha kohta. Kell kaksteist on meil toimetuse koosolek, kus räägime läbi järgmise päeva lehes ilmuvad lood ja paneme paika, mis leheküljel need võiksid ilmuda, millise uudise juurde teha graafik, keda fotole püüda, millist tausta juurde otsida jne. Alati juhtub aga see, et keskpäeval tehtud plaanidesse tuleb päeva lõpuks muudatusi. See on põhjus, miks me ei saa taolisi lubadusi anda.
Teine põhjus on selles, et taoliste lubaduste andmine oleks väga halb pretsedent ja juba seetõttu me pigem loobume võimalusest pakutud infot avaldada. On aga kindlasti ka erandeid, kõik sõltub info väärtusest. PR-inimesed aeg-ajalt taolist võtet üritavad kasutada ja reeglina ei ole see info nii väärtuslik, et lasta dikteerida info ilmumise aeg ning koht.
Vikerraadio kommentaar: Õiguskantsler Teder käitus sümpaatselt
Igal aastal valib Maksumaksjate Liit maksumaksja sõbra ja vaenlase. Korra on selle tiitli saanud õiguskantsler Allar Jõks. Sel aastal on maksumaksja sõbra tunnustuse ära teeninud Jõksi järglane Indrek Teder.
Tederi käitumine käibemaksu küsimuses on sümpaatne. Ei ole kuigi tähtis, kuidas õiguskantsleri ja valitsusliidu vaidlus laheneb. Olulisem on see, et õiguskantsler tuli maksumaksjatele appi ning loodetavasti välistab tema sekkumine, et tulevikus üritavad erakonnad kiirkorras makse tõsta.
Kuigi Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikud on käibemaksu kiiret tõstmist põhjendanud majanduskriisi ja riigieelarve pingelise seisuga, siis tegelikult oli selle kiirustamise põhjuseks erakondade kartus populaarsuse pärast. Enne europarlamendi valimisi kardeti langetada ebapopulaarset otsust. Valitsusliidu erakonnad ei julgenud oma tegude eest vastutada.
Loodeti, et pärast valimisi kiirkorras seadust jõustades ei puhke selle üle pikaajalist debatti ning sügisel toimuvateks kohalikeks valimisteks on teema päevakorralt kadunud. Nüüd muutis Teder aga käibemaksuküsimuse uuesti päevakajaliseks ja see häirib poliitikuid.
Aastaid tagasi kehtis Eestis põhimõte, et maksumuudatustest teatatakse maksumaksjale vähemalt aasta ette. See on oluline reegel ja on kahju, et valitsus on sellest nüüd taganenud.
Arvestades, et riigieelarve seis pole endiselt kiita ja tõenäoliselt tuleb sel aastal veelgi kulusid kärpida või tulusid suurendada, siis aitab Tederi samm vältida, et me võime ühel hetkel ootamatul olla taas tunnistajaks maksude rutakal tõstmisel. On spekuleeritud, et järgmised valusad otsused tehakse pärast kohalike omavalitsuste valimisi. Näiteks tulumaksumäära kergitamine. Tänu õiguskantslerile on need riskid nüüd väiksemad. Ma ei usu, et riigikogu enamus julgeb teistkordselt astuda sama reha peale.
Olen sellest probleemist ka varem kirjutanud, aga käibemaksumäära kiirkorras kergitamine näitab, et valitsejad ei julge maksumaksjatega rääkida ja oma otsuste või ideede üle väidelda. Avaliku debati puudumine olulistes maksuküsimustes tähendab, et meie valitsejad võivad kergemini eksida. Oponentide kuulamine on küll tülikas, aga sageli aitab leida üles karid, mille otsa on kerge silmaklapid peas põrutada.
Mind hirmutas eelmisel neljapäeval toimunud valitsuse pressikonverentsil rahandusminister Jürgen Ligi sõnavõtt. Ligi väitis, et valitsus sõltub väga palju riigikogust ning kulusid kärpides püütakse vähem riigikogust sõltuda. Seadusandjalt oma ideedele nõusoleku saamine on Ligi hinnangul valitsuse jaoks liiga aeglane protseduur ja riigikogu pole väga üksmeelne kogu.
Selline suhtumine teeb ettevaatlikuks, sest esiteks on riigikogu seaduste loojana pannud paika riigieelarve ja nüüd üritab valitsus järgmiste kuude jooksul seadusandjast mööda hiilida.
Valitsusliit üritab teha muudatusi, millele ta ei pruugi saada riigikogu enamuse toetust. Muidugi oleks Reformierakonnal ning Isamaa ja Res Publica Liidul lihtsam valitseda, kui seda tülikat riigikogu ei oleks, aga see ei oleks Eestile pikas perspektiivis kasulik.
Mart Laari viimasele valitsusele sai saatuslikuks see, et valitsusliit üritas hambad ristis ning ühiskonnas puhkenud kriitikat eirates müüa maha Narva elektrijaamad ning müüs Eesti Raudtee. Ka toona eelistati tegutseda varjatult, hoiduti oma otsuste selgitamisest ja argumenteerimisest. Valitsust juhtinud Isamaa populaarsus kukkus kolinal. Täna me näeme, et ajalugu kordub ning sarnastel põhjustel kukub Reformierakonna populaarsus.
Loodan, et õiguskantsleri sekkumine käibemaksuküsimuses sunnib valitsust avalikkusega tihedamini suhtlema ja välistab tulevikus selle, et poliitikud üritavad maksumaksjat koormates mängida peitust ning kasutavad demagoogiat.
Käibemaksumäära tagasi langetamine ja siis uuesti kergitamine tekitab küll väga palju segadusi, kuid tegemist on põhimõttelise küsimusega ja seetõttu tasub see segadus meil ära kannatada.
Igal teisipäeval on Vikerraadio eetris minu või Meelis Mandeli kommentaar.
Eilsetest teleuudistest meeldis ka Indrek Tederi vastus Jürgen Ligile, kes võrdles Tederi käitumist omletist munade tegemisega. Teder ütles seda võrdlust kommenteerides, et riigikogu ei pea omletist mune tegema, aga võiks vähemalt omletiks kasutatud munade eest arve tasuda.
Tederi käitumine käibemaksu küsimuses on sümpaatne. Ei ole kuigi tähtis, kuidas õiguskantsleri ja valitsusliidu vaidlus laheneb. Olulisem on see, et õiguskantsler tuli maksumaksjatele appi ning loodetavasti välistab tema sekkumine, et tulevikus üritavad erakonnad kiirkorras makse tõsta.
Kuigi Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikud on käibemaksu kiiret tõstmist põhjendanud majanduskriisi ja riigieelarve pingelise seisuga, siis tegelikult oli selle kiirustamise põhjuseks erakondade kartus populaarsuse pärast. Enne europarlamendi valimisi kardeti langetada ebapopulaarset otsust. Valitsusliidu erakonnad ei julgenud oma tegude eest vastutada.
Loodeti, et pärast valimisi kiirkorras seadust jõustades ei puhke selle üle pikaajalist debatti ning sügisel toimuvateks kohalikeks valimisteks on teema päevakorralt kadunud. Nüüd muutis Teder aga käibemaksuküsimuse uuesti päevakajaliseks ja see häirib poliitikuid.
Aastaid tagasi kehtis Eestis põhimõte, et maksumuudatustest teatatakse maksumaksjale vähemalt aasta ette. See on oluline reegel ja on kahju, et valitsus on sellest nüüd taganenud.
Arvestades, et riigieelarve seis pole endiselt kiita ja tõenäoliselt tuleb sel aastal veelgi kulusid kärpida või tulusid suurendada, siis aitab Tederi samm vältida, et me võime ühel hetkel ootamatul olla taas tunnistajaks maksude rutakal tõstmisel. On spekuleeritud, et järgmised valusad otsused tehakse pärast kohalike omavalitsuste valimisi. Näiteks tulumaksumäära kergitamine. Tänu õiguskantslerile on need riskid nüüd väiksemad. Ma ei usu, et riigikogu enamus julgeb teistkordselt astuda sama reha peale.
Olen sellest probleemist ka varem kirjutanud, aga käibemaksumäära kiirkorras kergitamine näitab, et valitsejad ei julge maksumaksjatega rääkida ja oma otsuste või ideede üle väidelda. Avaliku debati puudumine olulistes maksuküsimustes tähendab, et meie valitsejad võivad kergemini eksida. Oponentide kuulamine on küll tülikas, aga sageli aitab leida üles karid, mille otsa on kerge silmaklapid peas põrutada.
Mind hirmutas eelmisel neljapäeval toimunud valitsuse pressikonverentsil rahandusminister Jürgen Ligi sõnavõtt. Ligi väitis, et valitsus sõltub väga palju riigikogust ning kulusid kärpides püütakse vähem riigikogust sõltuda. Seadusandjalt oma ideedele nõusoleku saamine on Ligi hinnangul valitsuse jaoks liiga aeglane protseduur ja riigikogu pole väga üksmeelne kogu.
Selline suhtumine teeb ettevaatlikuks, sest esiteks on riigikogu seaduste loojana pannud paika riigieelarve ja nüüd üritab valitsus järgmiste kuude jooksul seadusandjast mööda hiilida.
Valitsusliit üritab teha muudatusi, millele ta ei pruugi saada riigikogu enamuse toetust. Muidugi oleks Reformierakonnal ning Isamaa ja Res Publica Liidul lihtsam valitseda, kui seda tülikat riigikogu ei oleks, aga see ei oleks Eestile pikas perspektiivis kasulik.
Mart Laari viimasele valitsusele sai saatuslikuks see, et valitsusliit üritas hambad ristis ning ühiskonnas puhkenud kriitikat eirates müüa maha Narva elektrijaamad ning müüs Eesti Raudtee. Ka toona eelistati tegutseda varjatult, hoiduti oma otsuste selgitamisest ja argumenteerimisest. Valitsust juhtinud Isamaa populaarsus kukkus kolinal. Täna me näeme, et ajalugu kordub ning sarnastel põhjustel kukub Reformierakonna populaarsus.
Loodan, et õiguskantsleri sekkumine käibemaksuküsimuses sunnib valitsust avalikkusega tihedamini suhtlema ja välistab tulevikus selle, et poliitikud üritavad maksumaksjat koormates mängida peitust ning kasutavad demagoogiat.
Käibemaksumäära tagasi langetamine ja siis uuesti kergitamine tekitab küll väga palju segadusi, kuid tegemist on põhimõttelise küsimusega ja seetõttu tasub see segadus meil ära kannatada.
Igal teisipäeval on Vikerraadio eetris minu või Meelis Mandeli kommentaar.
Eilsetest teleuudistest meeldis ka Indrek Tederi vastus Jürgen Ligile, kes võrdles Tederi käitumist omletist munade tegemisega. Teder ütles seda võrdlust kommenteerides, et riigikogu ei pea omletist mune tegema, aga võiks vähemalt omletiks kasutatud munade eest arve tasuda.
Huvitav info ei pea alati lekkima
Tänase Äripäeva peauudis "Kartellikahtlus Tartu hangetel" on näide sellest, kuidas uurimismaterjale ei lekitata, vaid ajakirjanik saab ise infole jälile. Koit leidis viite kriminaaluurimisele Veolia Keskkonnateenused (endine Cleanaway) eelmise aasta aruandest. Huvi tekkis selle teema vastu, sest ühest uurimisest oli Päevaleht juba varem kirjutanud, kuid teise kohta polnud meedias infot olnud.
Alguses jooksis Koit aga vales suunas, arvates, et ka see teine uurimine on seotud mõne prügikonkursiga.
Alguses jooksis Koit aga vales suunas, arvates, et ka see teine uurimine on seotud mõne prügikonkursiga.
Tellimine:
Postitused (Atom)