Ansip ja Lang, vaadake korraks peeglisse

Täna Äripäevas ilmunud uurimuslugu "Tänane kasu röövib nii miljardid kui ka usalduse" läks peaminister Andrus Ansipile väga hinge ning ta kommenteeris seda teemat koos justiitsministri Rein Langiga tänasel valitsuse pressikonverentsil.

Soovitan vaadata peaministril ning justiitsministril peeglisse. Mehed, teie istute valitsuses. Reformierakond on olnud võimul 10 järjestikkust aastat ja nüüd hakkate te rääkima sellest, et küll on pensionifondide teenustasud kõrged ja külla on nad halvasti investeerinud jne. Äripäevas olen ise ja on teised kolleegid korduvalt avalikkuse tähelepanu juhtinud meie pensionisüsteemi puudustele, sh kõrgetele teenustasudele ja konkurentsi puudumisele fondide vahel. Seda on teinud ka finantsinspektsioon, kellele nüüd minister Lang soovitab ajakirjanikel mõned küsimused esitada.

Härrased Ansip ja Lang ei ole lillegi liigutanud nende aastate jooksul, et olukorda ja seadusandlust muuta. Ning nüüd, kui ministrid on viimase paari aastaga paisutanud riigi kulutused ülemõistuse suureks ja ühtäkki on riigil raha otsas, siis avastakse fondidega seotud puudused.

Meeldiv on muidugi see, et peaminister on olnud usin Äripäeva lugeja ja tal on need meie artiklid ilusasti meeles ning lisaks piitsale saime tänasel pressikonverentsil ka peaministrilt väikese pai.

Aga siin väike lugemine neile, kes ei saa valitsuse pressikonverentsi stenogramme. Väljavõte sellest osast, mis puudutas teist sammast. Imetlusväärne on muidugi peaministri võime ühel teemal nii hoogsalt ja pidurdamatult rääkida.

Ansip:
Kolmas teemade ring on seotud pensioni teise sambaga. Sellest on ajakirjanduses palju juttu olnud. Tänane Äripäev kirjutab sellest, kuidas inimesed kaotavad siis, kui kaheks aastaks sissemaksed peatada. Ma vaidlen vastu, riigil raha ei ole selleks, et teise samba sissemakseid teha, järelikult kui mitte külmutada sissemakseid, siis tuleks see raha laenata kuskilt. Äripäev pakub, et emiteerige võlakirju. Ma ei tea, missugust tulusust oodatakse, aga igal juhul nad loodavad, et see teine sammas teenib tulu 6% aastas. Ütleksin, et väga optimistlik lootus. Sellist tulu, jah, minu investeering teise sambasse 7 aasta jooksul pole teeninud. Mina ja minu riik oleme sinna sambasse maksnud 242 tuhat krooni minu nimel ja sellest on pisut alla 200 tuhande järel. Ehk siis ma küsin, kus on minu 6% seitsme aasta jooksul.

Ma ei sea kahtluse alla meie pensionisammaste süsteemi, aga kriisi ajad toovad välja ka süsteemide puudused. Me peame endale praegu tunnistama seda, et meie raha, kodanike raha, riigi poolt lisatud raha ei ole sammastes kõige paremal moel kasutatud. Aga usume siiski, et tuleb tootlus 6% aastas. Siiani paraku on ära kadunud. Aga kui ta tuleb ikkagi, siis ma väidan, et tuginedes näiteks Leedu kogemusele, peame raha laenates maksma aastas intresse 9-10%, peale eilset Fitch reitingu alandamist ilmselt rohkem, mitte vähem.

See tähendab seda, et maksumaksjad ei saa mitte seda tulu, mida Äripäev lubab, vaid maksumaksjate kulu tänu sellele, et raha tuleb laenata on pea poole suurem kui oodatud tulu. See on meie valik.

Iseenesest see samba ja sammaste haldamise teema, see on väga tõsine teema ja see tuleb fookusesse võtta sõltumata valitsussektori tasakaalu küsimustest. Kuid nagu ma ütlesin, kriisi aeg toob välja süsteemi puudused. Puuduseks on kindlasti see, et võrreldes teiste riikidega, võtame võrdluseks OECD riigid, siis me näeme ikka väga, väga kehvad välja oma tulususega. Siin teile üks graafik näidata, kus on Eesti? See punane on Eesti. Palju kaotanud oleme? Möödunud aasta jaanuarist oktoobrini 33%. Kus Island on? Island on see siin. Siis siin on kuskil Tšehhi, pluss 1,9%. Kas langus on ainult meil olnud või?

Meil ei ole mitte mingisugust panganduskriisi olnud, Eesti riik on üks vähestest riikidest, kus valitsus pole pidanud oma finantssektori päästmiseks raha investeerima, meie pangandus on olnud võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega väga tugev, hästi kapitaliseeritud, heade reservidega, kuid samba haldusega me ei ole väga hästi hakkama saanud. Samas haldustasud, kui viidata näiteks Praxise teadlasele Andres Võrgule, on Eesti puhul Ida-Euroopa ühed kõige kõrgemad. Kui sealt kas või 0,2% kokku hoida, siis eeldades seda 6%list tulusust, kahe-aastane sissemaksete peatamine ei tähendaks mitte mingisugust vahenditest ilma jäämist kauges tulevikus. Läks pikale.

Jevgenia Volohotskaja, venekeelne Aktuaalne Kaamera
Mul on kaks küsimust, esimene on härra peaministrile. Kuivõrd tõenäoline teie arvates on see, et koalitsioonipartnerid ikka jõuavad kokkuleppele teise pensionisamba külmutamise suhtes?

Andrus Ansip
Mis need alternatiivid meil on, ma küsiksin. Rahandusminister Ivari Padar ütles, et reserve on meil 14 miljardit, ma ei ole ise algallikatest seda kontrollinud, aga seda on 1,7 miljardit vähem kui oli kuu tagasi. 14 miljardit mõni aeg veel kestab. Aga kui me ei sea oma kulusid rohkem vastavusse tuludega, siis need reservid saavad otsa ja mis me siis teeme? Siis tuleks raha laenata. Kes laenab? Kust laenatakse? Ja kui palju selle eest maksta tuleb? Me näeme praegu oma lõunanaabrite näitel, et laenamine mitte et ei ole kerge, vaid ei pruugi üleüldse õnnestuda ja siis on laenajaks IMF. IMF esitab oma tingimused. Ja need tingimused laias laastus tähendavad seda, et me peame ikkagi oma kulutused rohkem seadma vastavusse oma tuludega.

Ma küsin, et miks meil seda kõike järgnevat siis vaja on? Meil lihtsalt pole teist väljapääsu, me peame lahenduse leidma. Ja kui keegi ütleb, et lahendus on võlakirjade emiteerimine, siis ma ütlen, sõbrad, et võlakirjade emiteerimine on seesama laenu võtmine, see on seesama valitsussektori tasakaalu halvendamine. Miks arvab võlakirjade propageerija, et see on kuidagimoodi parem kui laenamine?

Samas, võlakirjasid oma siseturule emiteerides me võtaksime pankadelt ära ressursi, mida nemad kasutavad selleks, et ettevõtlust edendada. Nad laenavad selle ressursi ju ettevõtetele välja. Sel juhul hakkaks ka riik võtma midagi, mis praegu kuulub eraettevõtjatele, lihtsalt nende käest ära, mis minu meelest mitte kuidagimoodi ei saa meie majandust elavdada.

Meil ei ole kulude kärpimisele alternatiivi. Nii nagu lätlased ja leedulased on oma teise samba sissemakseid oluliselt vähendanud, peame ka meie tegema. Meie ettepanek on null pluss null: ei maksa kodanik kahe aasta jooksul sisse sinna sambasse ja ei maksa riik sinna sambasse sisse.

Jutud sellest, et alt tuleb osta, et siis hakkab kasvama, on minu meelest kantud ülimalt naiivsest mõttelaadist. Ma tahaks näha seda tarka inimest, kes teab, mida alt osta. Kui see oleks üldine teadmine, mida iga fondi haldur praegu valdab, siis kõik nad ju sööstaksid odavalt ostma, aga millegipärast me näeme, et hinnad ei tõuse tormiliselt. Ehk siis, kui hinnad on all, siis on alati kaks võimalust, kas hakkavad tõusma või lõpetavad hoopis nulliga.

Paraku ma näen, et minu pensioniraha on investeeritud ka nendesse väärtpaberitesse, mida on peetud väga konservatiivseteks, mis praegu on tühjad, kust ilmselt ei ole midagi loota. Soovitan teil külastada lehekülge http://www.pensionikeskus.ee/ , seal on üks rubriik „Uudised“, lööge lahti need uudised ja vaadake pealkirju. Te näete artikleid, sealhulgas ma nüüd tahaks vastukaaluks kiita Äripäeva, Äripäevas avaldatud artikleid. Jah, me oleme kõiki neid artikleid varem lugenud, aga me ei ole nendele väga palju tähelepanu pööranud. Nad on kuidagi silme eest mööda lastud, nüüd võiks neid värske pilguga uuesti lugeda, kui hästi siiski meie vara on valitsetud.

Küsigem, kui palju me kõige selle eest oleme maksnud ja mille poolest siis meie varahaldurid, varavalitsejad erinevad Tšehhi varavalitsejatest? Me teame ju, et need investeeringud on põhiliselt tehtud väljapoole Eestit, mitte siia Eestisse. Nii et küsimusi on palju, see ei ole niisama lihtne, must-valge küsimus, jätame maksmata, tulevikus jääb saamata. Sõbrad, me peame seda uskuma, et kui me täna paneme sisse, saame tulevikus rohkem, aga nii edasi jätkates minul seda veendumust ei ole. Me peame oluliselt karmistama investeerimisreegleid.

Rein Lang
Aga uuriv ajakirjandus võiks vaadata, kus need pensionifondid on siis seiklemas käinud ja küsida siis nende üle järelevalvet teostavalt Finantsinspektsioonilt mõne küsimuse.