Ajalehtede juhid ja omanikud teavad päris täpselt, kuidas uus aasta algas. Tellijate arvu, üksimüügi trendi ja reklaamibroneeringuid hinnates on ka päris täpselt juba teada, mis juhtub tuludega kevadel. Reklaamiturul on seis nutusem, kui oli kuus kuud tagasi ja seetõttu ma arvan, et selle aasta jooksul toimub Eesti meediaturul mitu huvitavat ja uudiskünnist ületavat muudatust. Teen siin kaks ennustust 2010. aastaks, mille aluseks on viimase kuue kuu meediafirmade tulemused ning erinevad meediaringkondades liikuvad kõlakad.
1. Vahetub vähemalt ühe üleriigilise levikuga ajalehe peatoimetaja, aga ma poleks üllatunud, kui selle aasta sees saab kaks üleriigilise levikuga ajalehte endale uue peatoimetaja.
2. Toimuvad muutused vähemalt ühe üleriigilise levikuga ajalehe omanikeringis (kohe varsti), aga poleks väga üllatav, kui selle aasta lõpuks on muutunud kahe üleriigilise levikuga ajalehe omanikering.
neljapäev, 11. märts 2010
16 soovitust ajakirjanikule huvide konflikti vältimiseks
Pressinõukogu saatis täna laiali soovitused ajakirjanikule korruptsiooniohust ja huvide konfliktist hoidumiseks. Head soovitused. Need kattuvad kõik ka Äripäeva ajakirjaniku eetikakoodeksiga ning oleme üritanud neid soovitusi ka järgida.
1. Ajakirjanik ei kajasta üldjuhul oma lähedaste, sõprade ja tuttavate tegemisi;
2. Juhul kui lähedaste, sõprade ja tuttavate tegemiste kajastamine on möödapääsmatu (teenib avalikkuse huve ja võimaldab hankida olulist ja eksklusiivset teavet, mida teisel ajakirjanikul on võimatu või raske saada), tuleb loo juures avaldada oma seotus lähedaste ja tuttavatega;
3. Ajakirjanik ei kajasta üldjuhul asutuste, ettevõtete tegemisi ja üritusi, kus töötavad või millega on lähedalt seotud tema pereliikmed ja lähisugulased;
4. Ajakirjanik teavitab toimetuse juhti oma kuuluvusest MTÜ-desse (sh poliitilised ühendused), tulundusühendustesse ja teistesse organisatsioonidesse.
5. Ajakirjanik ei kajasta üldjuhul ettevõtete, organisatsioonide, ürituste jms tegevust, millega ollakse lähedalt seotud või milles omatakse osalust (nt ollakse aktsionär või osanik mõnes ettevõttes);
6. Juhul kui ajakirjanikule lähedase organisatsiooni, ettevõtte, ürituse jms tegemiste kajastamine on möödapääsmatu (teenib avalikkuse huve ja võimaldab hankida olulist ja eksklusiivset teavet, mida teisel ajakirjanikul on võimatu või raske saada), tuleb loo juures ära näidata oma seotus kajastatava organisatsiooni, ettevõtte või üritusega;
7. Ajakirjanik ei kirjuta reklaamtekste. Samuti ei tee ajakirjanik üldjuhul kaastööd teiste organisatsioonide, ettevõtete, asutuste infolehtedesse, brošüüridesse, aruannetesse, toimetistesse jms. Ka ei kirjuta ajakirjanik pressiteateid;
8. Ajakirjanik ei astu üles teiste organisatsioonide/ettevõtete/asutuste reklaamides. Ka ei astu ajakirjanik reeglina üles teiste organisatsioonide/ettevõtete/asutuste poolt korraldatud kommertsürituste moderaatorina (ürituse juhina);
9. Ajakirjanik peab enne loo kirjutamist ja avaldamist veenduma, et teemapüstituse näol ei ole tegemist kellegi erahuvidest ajendatud, varjatud nn ettesöödetud materjaliga, milles puudub avalik huvi;
10. Ajakirjanikul on kohustus võimalikel korruptsioonikahtlusega juhtudel konsulteerida toimetaja/peatoimetajaga või sõltumatu eksperdiga (nt ajakirjanduseetika nõunikuga);
11. Ajakirjanikul on õigus keelduda teema kajastamisest, mille puhul ta kahtlustab enda või oma toimetuse/väljaande rollikonflikti või korruptsiooniohtu;
12. Ajakirjanik ei võta allikalt ega allikaga seotud organisatsioonilt, ettevõttelt ja/või asutuselt vastu kingitusi, raha ega soodustusi (lubatud on vastu võtta nt mõne ettevõtte, asutuse või organisatsiooni logoga väheväärtuslikke meeneid);
13. Saabunud kingitused, mis on tõlgendatavad korruptiivse tuluna ja võivad endaga kaasa tuua korruptiivseid suhteid, tuleb koheselt tagastada kingituse teinud isikule/ettevõttele/organisatsioonile;
14. Ajakirjanik ei reisi, ööbi ega toitu reeglina allika või allikaga seotud organisatsiooni, ettevõtte või asutuse kulul. Teisiti võib käsitleda rahvusvahelisi organisatsioone ja mittekommertslikke ettevõtmisi. Kui reisi kulusid pole kandnud toimetus, siis on soovitatav loo juures näidata rahastaja;
15. Ajakirjanik ei kasuta oma nime ega ajakirjaniku staatust isiklike hüvede ega teenuste saamiseks/soetamiseks/ostmiseks;
16. Keelatud on oma nime ja staatuse kasutamine ähvardamiseks ja väljapressimiseks (nt ähvardatakse loo avaldamisega, kui teine osapool ei käitu vastavalt ajakirjaniku ootustele).
2009.a. novembris esitles ühing Korruptsioonivaba Eesti meediaseminaridel projekti “Läbipaistvus Eesti ajakirjanduses” raames soovitusi ajakirjanikule huvide konfliktist ja korruptsiooniohust hoidumiseks. Kuueteistkümnest punktist koosnev soovitustik laiendab Eesti ajakirjanduseetika koodeksis sisalduvaid üldpõhimõtteid.
Soovituste aluseks on uuring “Läbipaistvus Eesti ajakirjanduses”, mille teostasid meediauurijad Ragne Kõuts ja Raivo Suni. Meediaprojekti viis läbi ühing Korruptsioonivaba Eesti, rahastas justiitsministeerium. Lisainfo uurimuse kohta: www.transparency.ee
1. Ajakirjanik ei kajasta üldjuhul oma lähedaste, sõprade ja tuttavate tegemisi;
2. Juhul kui lähedaste, sõprade ja tuttavate tegemiste kajastamine on möödapääsmatu (teenib avalikkuse huve ja võimaldab hankida olulist ja eksklusiivset teavet, mida teisel ajakirjanikul on võimatu või raske saada), tuleb loo juures avaldada oma seotus lähedaste ja tuttavatega;
3. Ajakirjanik ei kajasta üldjuhul asutuste, ettevõtete tegemisi ja üritusi, kus töötavad või millega on lähedalt seotud tema pereliikmed ja lähisugulased;
4. Ajakirjanik teavitab toimetuse juhti oma kuuluvusest MTÜ-desse (sh poliitilised ühendused), tulundusühendustesse ja teistesse organisatsioonidesse.
5. Ajakirjanik ei kajasta üldjuhul ettevõtete, organisatsioonide, ürituste jms tegevust, millega ollakse lähedalt seotud või milles omatakse osalust (nt ollakse aktsionär või osanik mõnes ettevõttes);
6. Juhul kui ajakirjanikule lähedase organisatsiooni, ettevõtte, ürituse jms tegemiste kajastamine on möödapääsmatu (teenib avalikkuse huve ja võimaldab hankida olulist ja eksklusiivset teavet, mida teisel ajakirjanikul on võimatu või raske saada), tuleb loo juures ära näidata oma seotus kajastatava organisatsiooni, ettevõtte või üritusega;
7. Ajakirjanik ei kirjuta reklaamtekste. Samuti ei tee ajakirjanik üldjuhul kaastööd teiste organisatsioonide, ettevõtete, asutuste infolehtedesse, brošüüridesse, aruannetesse, toimetistesse jms. Ka ei kirjuta ajakirjanik pressiteateid;
8. Ajakirjanik ei astu üles teiste organisatsioonide/ettevõtete/asutuste reklaamides. Ka ei astu ajakirjanik reeglina üles teiste organisatsioonide/ettevõtete/asutuste poolt korraldatud kommertsürituste moderaatorina (ürituse juhina);
9. Ajakirjanik peab enne loo kirjutamist ja avaldamist veenduma, et teemapüstituse näol ei ole tegemist kellegi erahuvidest ajendatud, varjatud nn ettesöödetud materjaliga, milles puudub avalik huvi;
10. Ajakirjanikul on kohustus võimalikel korruptsioonikahtlusega juhtudel konsulteerida toimetaja/peatoimetajaga või sõltumatu eksperdiga (nt ajakirjanduseetika nõunikuga);
11. Ajakirjanikul on õigus keelduda teema kajastamisest, mille puhul ta kahtlustab enda või oma toimetuse/väljaande rollikonflikti või korruptsiooniohtu;
12. Ajakirjanik ei võta allikalt ega allikaga seotud organisatsioonilt, ettevõttelt ja/või asutuselt vastu kingitusi, raha ega soodustusi (lubatud on vastu võtta nt mõne ettevõtte, asutuse või organisatsiooni logoga väheväärtuslikke meeneid);
13. Saabunud kingitused, mis on tõlgendatavad korruptiivse tuluna ja võivad endaga kaasa tuua korruptiivseid suhteid, tuleb koheselt tagastada kingituse teinud isikule/ettevõttele/organisatsioonile;
14. Ajakirjanik ei reisi, ööbi ega toitu reeglina allika või allikaga seotud organisatsiooni, ettevõtte või asutuse kulul. Teisiti võib käsitleda rahvusvahelisi organisatsioone ja mittekommertslikke ettevõtmisi. Kui reisi kulusid pole kandnud toimetus, siis on soovitatav loo juures näidata rahastaja;
15. Ajakirjanik ei kasuta oma nime ega ajakirjaniku staatust isiklike hüvede ega teenuste saamiseks/soetamiseks/ostmiseks;
16. Keelatud on oma nime ja staatuse kasutamine ähvardamiseks ja väljapressimiseks (nt ähvardatakse loo avaldamisega, kui teine osapool ei käitu vastavalt ajakirjaniku ootustele).
2009.a. novembris esitles ühing Korruptsioonivaba Eesti meediaseminaridel projekti “Läbipaistvus Eesti ajakirjanduses” raames soovitusi ajakirjanikule huvide konfliktist ja korruptsiooniohust hoidumiseks. Kuueteistkümnest punktist koosnev soovitustik laiendab Eesti ajakirjanduseetika koodeksis sisalduvaid üldpõhimõtteid.
Soovituste aluseks on uuring “Läbipaistvus Eesti ajakirjanduses”, mille teostasid meediauurijad Ragne Kõuts ja Raivo Suni. Meediaprojekti viis läbi ühing Korruptsioonivaba Eesti, rahastas justiitsministeerium. Lisainfo uurimuse kohta: www.transparency.ee
esmaspäev, 1. märts 2010
Eesti Päevalehe omapärane "medaliarvestus"
Eesti Päevaleht tegi kokkuvõtte eelmise aasta pressipreemiate nominentidest, mis on natukene vildakas. Päevaleht võttis arvestuse aluseks ainult need pressipreemiate kategooriad, kus nad ise said nominentide sekka ja "unustas" ära uuriva ajakirjanduse preemia, kus nominentide seas on kaks lugu Äripäevast, üks Postimehest ja üks Maalehest. See oleks umbes sama, kui panna pingeritta riigid murdmasuusatamisel võidetud medalite arvu järgi, aga jätta arvestusest välja suusamaraton.
esmaspäev, 15. veebruar 2010
Sobilik lugemisvara Eesti meedia allakäigu kuulutajatele
Eelmisel nädalal selgusid Bonnieri preemia nominendid ning homme õhtul valitakse eelmise aasta parim uudis, olemuslugu ja arvamus ning peaks selguma ka eelmise aasta parim noor ajakirjanik.
Margus Mets eelmisel aastal pressipreemiate žüriis ütles, et need, kes räägivad Eesti meedia sisulisest allakäigust peaksid lugema läbi pressipreemiate konkursile esitatud tööde kausta. Sama ütlus sobib ka selle aasta kohta. Ajakirjanikel pole küll põhjust oma eelmise aasta töö pärast häbeneda. Eelmise aasta töid hinnates tundub mulle eriti tugev just uudise kategooria, kus on kümmekond väga heal tasemel uudislugu ning nendest kolme valimine oli minu jaoks raske.
Hea oli ka eelmisel aastal uurivate lugude tase. Bonnierile kandideeris mitu tugevat uurivat lugu. Lisaks nominentidele hindan ise kõrgelt veel kolme uurivat lugu, mis sel aastal nominentide sekka ei pääsenud. Üheks oli Ekspressis ilmunud uurimus Alexela kütuseärist. Teine oli Kadri Ibruse lugu sellest, et naise tapnud mehed pääsevad sisuliselt karistuseta. Hea teema tõstatus, aga natukene kuivalt ja puiselt esitletud. Kolmas lugu oli Koit Brinkmanni R-skeem, mis oma mõjulat oli võrdväärne ka 2008. aasta Koidu K-skeemi paljastamisega, mille mõju sai näha aasta tagasi toimunud Bonnieri auhinnatseremoonial, kui samal päeval peeti kinni Elmar Sepp. Tänaseks on ühel Keskerakonna varjatud rahastamisskeemil kriips peal ja tõenäoliselt pannakse nüüd kinni ka järjekordne auk seadustes, mida kasutas Reformierakond.
Panen siia ka loetelu Bonnieri preemia varasematest võitjatest. See loetelu näitab väga hästi, et Eestis tehakse heal tasemel ajakirjandust.
1995 Tarmo Vahter, Eesti Ekspress. Edgar Savisaare lindiskandaal.
1996 Enno Tammer, Postimees. Keskerakonna sisevõitlus ja valimiskampaania rahastamine.
1997 Kaja Koovit, Väinu Rozental, Äripäev. Farmaatsiatehase olematu tehas Moskvas.
1998 Kärt Karpa, Eesti Päevaleht. Kahtlane neerusiirdamine Tallinna keskhaiglas.
1999 Peep Sooman, Äripäev. Altkäemaks äriregistris.
2000 Taivo Paju, Postimees. 30 000-kroonine peaministri sekretäri tool.
2001 Anneli Ammas, Eesti Päevaleht. Raudtee-erastaja Angotti osutus tagaotsitavaks kurjategijaks.
2002 Mihkel Kärmas, Eesti Ekspress. Viktor Kaasiku ebaeetilised maatehingud.
2003 Sulev Vedler, Eesti Ekspress. Maksuameti huvi rahandusminister Tõnis Paltsu maksuasjade vastu.
2004 Birgit Püve, Eesti Ekspress. Kunstiakadeemia rektor Ando Keskküla kasutas krediitkaarti lõbumajas.
2005 Peeter Raidla, Äripäev. Ain Hanschmidti 700 miljoni kroonine kingitus.
2006 Kadi Heinsalu, Äripäev. Paljastus Eesti suurima kinnisvarafirma Arco Vara kavatsusest taganeda korteriostjatega sõlmitud lepingu tingimustest.
2007. Krister Kivi ja Janar Filippov, Eesti Ekspress. Artiklite sari Eesti narkokulleritest.
2008 Tarmo Vahter, Eesti Ekspress. Reformierakonna juhtivtegelaste maadevahetuse tehingutest.
Margus Mets eelmisel aastal pressipreemiate žüriis ütles, et need, kes räägivad Eesti meedia sisulisest allakäigust peaksid lugema läbi pressipreemiate konkursile esitatud tööde kausta. Sama ütlus sobib ka selle aasta kohta. Ajakirjanikel pole küll põhjust oma eelmise aasta töö pärast häbeneda. Eelmise aasta töid hinnates tundub mulle eriti tugev just uudise kategooria, kus on kümmekond väga heal tasemel uudislugu ning nendest kolme valimine oli minu jaoks raske.
Hea oli ka eelmisel aastal uurivate lugude tase. Bonnierile kandideeris mitu tugevat uurivat lugu. Lisaks nominentidele hindan ise kõrgelt veel kolme uurivat lugu, mis sel aastal nominentide sekka ei pääsenud. Üheks oli Ekspressis ilmunud uurimus Alexela kütuseärist. Teine oli Kadri Ibruse lugu sellest, et naise tapnud mehed pääsevad sisuliselt karistuseta. Hea teema tõstatus, aga natukene kuivalt ja puiselt esitletud. Kolmas lugu oli Koit Brinkmanni R-skeem, mis oma mõjulat oli võrdväärne ka 2008. aasta Koidu K-skeemi paljastamisega, mille mõju sai näha aasta tagasi toimunud Bonnieri auhinnatseremoonial, kui samal päeval peeti kinni Elmar Sepp. Tänaseks on ühel Keskerakonna varjatud rahastamisskeemil kriips peal ja tõenäoliselt pannakse nüüd kinni ka järjekordne auk seadustes, mida kasutas Reformierakond.
Panen siia ka loetelu Bonnieri preemia varasematest võitjatest. See loetelu näitab väga hästi, et Eestis tehakse heal tasemel ajakirjandust.
1995 Tarmo Vahter, Eesti Ekspress. Edgar Savisaare lindiskandaal.
1996 Enno Tammer, Postimees. Keskerakonna sisevõitlus ja valimiskampaania rahastamine.
1997 Kaja Koovit, Väinu Rozental, Äripäev. Farmaatsiatehase olematu tehas Moskvas.
1998 Kärt Karpa, Eesti Päevaleht. Kahtlane neerusiirdamine Tallinna keskhaiglas.
1999 Peep Sooman, Äripäev. Altkäemaks äriregistris.
2000 Taivo Paju, Postimees. 30 000-kroonine peaministri sekretäri tool.
2001 Anneli Ammas, Eesti Päevaleht. Raudtee-erastaja Angotti osutus tagaotsitavaks kurjategijaks.
2002 Mihkel Kärmas, Eesti Ekspress. Viktor Kaasiku ebaeetilised maatehingud.
2003 Sulev Vedler, Eesti Ekspress. Maksuameti huvi rahandusminister Tõnis Paltsu maksuasjade vastu.
2004 Birgit Püve, Eesti Ekspress. Kunstiakadeemia rektor Ando Keskküla kasutas krediitkaarti lõbumajas.
2005 Peeter Raidla, Äripäev. Ain Hanschmidti 700 miljoni kroonine kingitus.
2006 Kadi Heinsalu, Äripäev. Paljastus Eesti suurima kinnisvarafirma Arco Vara kavatsusest taganeda korteriostjatega sõlmitud lepingu tingimustest.
2007. Krister Kivi ja Janar Filippov, Eesti Ekspress. Artiklite sari Eesti narkokulleritest.
2008 Tarmo Vahter, Eesti Ekspress. Reformierakonna juhtivtegelaste maadevahetuse tehingutest.
teisipäev, 22. detsember 2009
Sahinad: Päevaleht on otsustanud Ärilehe sulgeda
Kuuldavasti on Eesti Päevalehes langetatud otsus, et kulude kokkuhoiu eesmärgil lõpetatakse Ärilehe ilmutamine. Kui see on tõsi, siis võiks Päevaleht ka sellest oma lugejaid informeerida.
Sügisel tegid nad kõva tööd Äripäeva müügiuudiste kirjutamisel ja väitsid kindlalt, et 15. novembriks on Äripäev müüdud. Kui see päev kätte jõudis, siis oli Päevaleht aga vait. Hiljem kuulsin, et uue Äripäeva müügi avalikuks saamise kuupäevana on Hans H. Luik Päevalehe inimestele ölenud 15. detsember, aga ka see kuupäev ei pidanud paika.
Äripäeva müügijutt oli hea näide sellest, kui ajaleht loobub põhireeglite järgmisest. Ei ole kriitline allikate motiivide hindamisel ja ei küsi vihje kohta asjaosalistelt ning mitmelt erinevalt allikalt. Samas on see ka hea näide meedia- ja demagoogiakoolitustele. Päevalehe peatoimetaja kinnitusel kirjutasid nad kindlas kõneviisis Äripäeva müügist, sest Norbergi näol oli olemas inimene, kes vihjas neile, et ta soovib osta Äripäeva. Kui keegi soovib midagi osta, siis Päevalehe loogika kohaselt soovib keegi ka kindlasti midagi müüa ning polegi vaja enam küsida müüjalt, kas ta ikkagi plaanib müüa.
Sügisel tegid nad kõva tööd Äripäeva müügiuudiste kirjutamisel ja väitsid kindlalt, et 15. novembriks on Äripäev müüdud. Kui see päev kätte jõudis, siis oli Päevaleht aga vait. Hiljem kuulsin, et uue Äripäeva müügi avalikuks saamise kuupäevana on Hans H. Luik Päevalehe inimestele ölenud 15. detsember, aga ka see kuupäev ei pidanud paika.
Äripäeva müügijutt oli hea näide sellest, kui ajaleht loobub põhireeglite järgmisest. Ei ole kriitline allikate motiivide hindamisel ja ei küsi vihje kohta asjaosalistelt ning mitmelt erinevalt allikalt. Samas on see ka hea näide meedia- ja demagoogiakoolitustele. Päevalehe peatoimetaja kinnitusel kirjutasid nad kindlas kõneviisis Äripäeva müügist, sest Norbergi näol oli olemas inimene, kes vihjas neile, et ta soovib osta Äripäeva. Kui keegi soovib midagi osta, siis Päevalehe loogika kohaselt soovib keegi ka kindlasti midagi müüa ning polegi vaja enam küsida müüjalt, kas ta ikkagi plaanib müüa.
esmaspäev, 14. detsember 2009
Poliitikud ja tippametnikud valmistuvad devalveerimiseks
Riigikogu tegi presidendi, riigi tippametnike ja iseenda palga määramisel kavala lükke. Tõenäoliselt loodetakse, et see muudatus jääb avalikkuse tähelepanuta, sest vaidlus keskendub palga suurusele. Minu jaoks oli täna palju olulisem konkreetse palga suurusest see, et riigikogu liikmete ja tippametnike palk määrati kindlaks eurodes. Sellega võtsid need inimesed, kellest sõltub krooni devalveerimise üle otsustamine, enda sissetulekutelt devalveerimisriski. Alates 2011. aastast on presidendi palk 5200 eurot. Selle summaga on seotud ka kõigi teiste kõrgete riigiametnike ning riigikogu liikmete kuupalk.
"Nimetatud palgamäär hakkab kehtima alates 2011. aasta kevadest, kui valitakse Riigikogu uus koosseis. Praegu kehtiva Eesti Panga kursi järgi oleks presidendi palk ümberarvestatult 81 360 krooni ja Riigikogu liikme palk 52 885 krooni," seisab tänases riigikogu pressiteates.
Juhin tähelepanu väljendile "praegu kehtiva Eesti Panga kursi järgi".
See tähendab, et kui näiteks Eestis tuleb 2011. aasta algusest käibele euro ja selle sammuga otsustatakse kroon devalveerida, siis riigikogu liikmete sissetulekut see otsus eriti ei mõjuta. Samuti ei mõjuta see presidendi ja teiste kõrgete riigiametnike sissetulekut. Mõju saab olema ainult mõni kuu.
Riigikogu otsus oleks selge umbusaldus Eesti krooni praegusele kursile. See oleks rumal otsus, kui selle taga pole soovi kaitsta end devalveerimise eest. Pärast seaduse jõustumist soovitan mina küll kõigil inimestel oma säästud eurode vastu vahetada. Kui juba poliitikud end krooni devalveerimise vastu kindlustavad, siis oleks rumal nende eeskuju mitte järgida.
Riigikogu palgaga seoses on riigikogu pressiteenistus ka eksitanud oma pressiteadetes avalikkust. Täna näiteks edastati pressiteade, milles rõhutati, et meedias ringlevad valed numbrid riigikogu palga kohta ja öeldakse, et palk on neli Eesti keskmist palka. Tegelikult on riigikogu liikmete keskmine palk kõrgem, sest lisaks on olemas ka esinduskulud ning suur osa riigikogu liikmetest ei saa mitte nelja keskmist palka. Nende palk on kõrgem. Näiteks saavad kõrgemat palka komisjonide ja fraktsioonide esimehed ja ka aseesimehed. Tegelikult on 101 liikmest umbes 40 riigikogu liikme kuupalk kõrgem kui riigikogu pressiteenistuse poolt välja käidud number. See tähendab, et ka riigikogu keskmine palk tuleb mõned sajad kroonid kõrgem, kui pressiteates kirjas olnud 52 468 krooni kuus.
"Nimetatud palgamäär hakkab kehtima alates 2011. aasta kevadest, kui valitakse Riigikogu uus koosseis. Praegu kehtiva Eesti Panga kursi järgi oleks presidendi palk ümberarvestatult 81 360 krooni ja Riigikogu liikme palk 52 885 krooni," seisab tänases riigikogu pressiteates.
Juhin tähelepanu väljendile "praegu kehtiva Eesti Panga kursi järgi".
See tähendab, et kui näiteks Eestis tuleb 2011. aasta algusest käibele euro ja selle sammuga otsustatakse kroon devalveerida, siis riigikogu liikmete sissetulekut see otsus eriti ei mõjuta. Samuti ei mõjuta see presidendi ja teiste kõrgete riigiametnike sissetulekut. Mõju saab olema ainult mõni kuu.
Riigikogu otsus oleks selge umbusaldus Eesti krooni praegusele kursile. See oleks rumal otsus, kui selle taga pole soovi kaitsta end devalveerimise eest. Pärast seaduse jõustumist soovitan mina küll kõigil inimestel oma säästud eurode vastu vahetada. Kui juba poliitikud end krooni devalveerimise vastu kindlustavad, siis oleks rumal nende eeskuju mitte järgida.
Riigikogu palgaga seoses on riigikogu pressiteenistus ka eksitanud oma pressiteadetes avalikkust. Täna näiteks edastati pressiteade, milles rõhutati, et meedias ringlevad valed numbrid riigikogu palga kohta ja öeldakse, et palk on neli Eesti keskmist palka. Tegelikult on riigikogu liikmete keskmine palk kõrgem, sest lisaks on olemas ka esinduskulud ning suur osa riigikogu liikmetest ei saa mitte nelja keskmist palka. Nende palk on kõrgem. Näiteks saavad kõrgemat palka komisjonide ja fraktsioonide esimehed ja ka aseesimehed. Tegelikult on 101 liikmest umbes 40 riigikogu liikme kuupalk kõrgem kui riigikogu pressiteenistuse poolt välja käidud number. See tähendab, et ka riigikogu keskmine palk tuleb mõned sajad kroonid kõrgem, kui pressiteates kirjas olnud 52 468 krooni kuus.
esmaspäev, 7. detsember 2009
Äripäeva rumal eksimus Raivo Rannaga seoses
Kirjutasin täna Äripäeva rikaste TOPi rubriiki Aivar Tuulbergist ja Raivo Rannast, kelle esimene katse Tallinna ehitusturule tulla ebaõnnestus, kuid teisel katsel suutsid tõenäoliselt õigetele nuppudele vajutada. Rand on hea näide sellest, kuidas alati tuleb kontrollida infot algallikast ning mitte usaldada seda, mida oled kuskilt kuulnud või lugenud.
Kui Rand ja Tuulberg hakkasid saama Tallinna linnavalitsuselt tellimusi, siis hakkas samal ajal ringlema jutt, et soosingu põhjuseks võib olla eksharidusminister Mailis Rand, kes on Raivo Ranna tütar. Tegelikult see fakt paika ei pea. Lihtsalt keegi kuskil tegi järelduse, et kuna perenimed kattuvad ja mõlemad on ka Keskerakonnaga seotud, siis ju on tegemist isa ja tütrega. Sama seos jõudis ka meediasse Ranna tegemisi kajastanud lugudesse ning nüüd on see viga aeg-ajalt taas võimendunud. Rikaste TOPi tehes võtsime selle info küll Randa tutvsutanud tekstist välja, sest ei jõudnud üle kontrollida. Dividendide TOPi läks aga see info sisse ja tuli avaldada vabandus.
Kui Rand ja Tuulberg hakkasid saama Tallinna linnavalitsuselt tellimusi, siis hakkas samal ajal ringlema jutt, et soosingu põhjuseks võib olla eksharidusminister Mailis Rand, kes on Raivo Ranna tütar. Tegelikult see fakt paika ei pea. Lihtsalt keegi kuskil tegi järelduse, et kuna perenimed kattuvad ja mõlemad on ka Keskerakonnaga seotud, siis ju on tegemist isa ja tütrega. Sama seos jõudis ka meediasse Ranna tegemisi kajastanud lugudesse ning nüüd on see viga aeg-ajalt taas võimendunud. Rikaste TOPi tehes võtsime selle info küll Randa tutvsutanud tekstist välja, sest ei jõudnud üle kontrollida. Dividendide TOPi läks aga see info sisse ja tuli avaldada vabandus.
Tellimine:
Postitused (Atom)