Kuuldavasti on Eesti Päevalehes langetatud otsus, et kulude kokkuhoiu eesmärgil lõpetatakse Ärilehe ilmutamine. Kui see on tõsi, siis võiks Päevaleht ka sellest oma lugejaid informeerida.
Sügisel tegid nad kõva tööd Äripäeva müügiuudiste kirjutamisel ja väitsid kindlalt, et 15. novembriks on Äripäev müüdud. Kui see päev kätte jõudis, siis oli Päevaleht aga vait. Hiljem kuulsin, et uue Äripäeva müügi avalikuks saamise kuupäevana on Hans H. Luik Päevalehe inimestele ölenud 15. detsember, aga ka see kuupäev ei pidanud paika.
Äripäeva müügijutt oli hea näide sellest, kui ajaleht loobub põhireeglite järgmisest. Ei ole kriitline allikate motiivide hindamisel ja ei küsi vihje kohta asjaosalistelt ning mitmelt erinevalt allikalt. Samas on see ka hea näide meedia- ja demagoogiakoolitustele. Päevalehe peatoimetaja kinnitusel kirjutasid nad kindlas kõneviisis Äripäeva müügist, sest Norbergi näol oli olemas inimene, kes vihjas neile, et ta soovib osta Äripäeva. Kui keegi soovib midagi osta, siis Päevalehe loogika kohaselt soovib keegi ka kindlasti midagi müüa ning polegi vaja enam küsida müüjalt, kas ta ikkagi plaanib müüa.
teisipäev, 22. detsember 2009
esmaspäev, 14. detsember 2009
Poliitikud ja tippametnikud valmistuvad devalveerimiseks
Riigikogu tegi presidendi, riigi tippametnike ja iseenda palga määramisel kavala lükke. Tõenäoliselt loodetakse, et see muudatus jääb avalikkuse tähelepanuta, sest vaidlus keskendub palga suurusele. Minu jaoks oli täna palju olulisem konkreetse palga suurusest see, et riigikogu liikmete ja tippametnike palk määrati kindlaks eurodes. Sellega võtsid need inimesed, kellest sõltub krooni devalveerimise üle otsustamine, enda sissetulekutelt devalveerimisriski. Alates 2011. aastast on presidendi palk 5200 eurot. Selle summaga on seotud ka kõigi teiste kõrgete riigiametnike ning riigikogu liikmete kuupalk.
"Nimetatud palgamäär hakkab kehtima alates 2011. aasta kevadest, kui valitakse Riigikogu uus koosseis. Praegu kehtiva Eesti Panga kursi järgi oleks presidendi palk ümberarvestatult 81 360 krooni ja Riigikogu liikme palk 52 885 krooni," seisab tänases riigikogu pressiteates.
Juhin tähelepanu väljendile "praegu kehtiva Eesti Panga kursi järgi".
See tähendab, et kui näiteks Eestis tuleb 2011. aasta algusest käibele euro ja selle sammuga otsustatakse kroon devalveerida, siis riigikogu liikmete sissetulekut see otsus eriti ei mõjuta. Samuti ei mõjuta see presidendi ja teiste kõrgete riigiametnike sissetulekut. Mõju saab olema ainult mõni kuu.
Riigikogu otsus oleks selge umbusaldus Eesti krooni praegusele kursile. See oleks rumal otsus, kui selle taga pole soovi kaitsta end devalveerimise eest. Pärast seaduse jõustumist soovitan mina küll kõigil inimestel oma säästud eurode vastu vahetada. Kui juba poliitikud end krooni devalveerimise vastu kindlustavad, siis oleks rumal nende eeskuju mitte järgida.
Riigikogu palgaga seoses on riigikogu pressiteenistus ka eksitanud oma pressiteadetes avalikkust. Täna näiteks edastati pressiteade, milles rõhutati, et meedias ringlevad valed numbrid riigikogu palga kohta ja öeldakse, et palk on neli Eesti keskmist palka. Tegelikult on riigikogu liikmete keskmine palk kõrgem, sest lisaks on olemas ka esinduskulud ning suur osa riigikogu liikmetest ei saa mitte nelja keskmist palka. Nende palk on kõrgem. Näiteks saavad kõrgemat palka komisjonide ja fraktsioonide esimehed ja ka aseesimehed. Tegelikult on 101 liikmest umbes 40 riigikogu liikme kuupalk kõrgem kui riigikogu pressiteenistuse poolt välja käidud number. See tähendab, et ka riigikogu keskmine palk tuleb mõned sajad kroonid kõrgem, kui pressiteates kirjas olnud 52 468 krooni kuus.
"Nimetatud palgamäär hakkab kehtima alates 2011. aasta kevadest, kui valitakse Riigikogu uus koosseis. Praegu kehtiva Eesti Panga kursi järgi oleks presidendi palk ümberarvestatult 81 360 krooni ja Riigikogu liikme palk 52 885 krooni," seisab tänases riigikogu pressiteates.
Juhin tähelepanu väljendile "praegu kehtiva Eesti Panga kursi järgi".
See tähendab, et kui näiteks Eestis tuleb 2011. aasta algusest käibele euro ja selle sammuga otsustatakse kroon devalveerida, siis riigikogu liikmete sissetulekut see otsus eriti ei mõjuta. Samuti ei mõjuta see presidendi ja teiste kõrgete riigiametnike sissetulekut. Mõju saab olema ainult mõni kuu.
Riigikogu otsus oleks selge umbusaldus Eesti krooni praegusele kursile. See oleks rumal otsus, kui selle taga pole soovi kaitsta end devalveerimise eest. Pärast seaduse jõustumist soovitan mina küll kõigil inimestel oma säästud eurode vastu vahetada. Kui juba poliitikud end krooni devalveerimise vastu kindlustavad, siis oleks rumal nende eeskuju mitte järgida.
Riigikogu palgaga seoses on riigikogu pressiteenistus ka eksitanud oma pressiteadetes avalikkust. Täna näiteks edastati pressiteade, milles rõhutati, et meedias ringlevad valed numbrid riigikogu palga kohta ja öeldakse, et palk on neli Eesti keskmist palka. Tegelikult on riigikogu liikmete keskmine palk kõrgem, sest lisaks on olemas ka esinduskulud ning suur osa riigikogu liikmetest ei saa mitte nelja keskmist palka. Nende palk on kõrgem. Näiteks saavad kõrgemat palka komisjonide ja fraktsioonide esimehed ja ka aseesimehed. Tegelikult on 101 liikmest umbes 40 riigikogu liikme kuupalk kõrgem kui riigikogu pressiteenistuse poolt välja käidud number. See tähendab, et ka riigikogu keskmine palk tuleb mõned sajad kroonid kõrgem, kui pressiteates kirjas olnud 52 468 krooni kuus.
esmaspäev, 7. detsember 2009
Äripäeva rumal eksimus Raivo Rannaga seoses
Kirjutasin täna Äripäeva rikaste TOPi rubriiki Aivar Tuulbergist ja Raivo Rannast, kelle esimene katse Tallinna ehitusturule tulla ebaõnnestus, kuid teisel katsel suutsid tõenäoliselt õigetele nuppudele vajutada. Rand on hea näide sellest, kuidas alati tuleb kontrollida infot algallikast ning mitte usaldada seda, mida oled kuskilt kuulnud või lugenud.
Kui Rand ja Tuulberg hakkasid saama Tallinna linnavalitsuselt tellimusi, siis hakkas samal ajal ringlema jutt, et soosingu põhjuseks võib olla eksharidusminister Mailis Rand, kes on Raivo Ranna tütar. Tegelikult see fakt paika ei pea. Lihtsalt keegi kuskil tegi järelduse, et kuna perenimed kattuvad ja mõlemad on ka Keskerakonnaga seotud, siis ju on tegemist isa ja tütrega. Sama seos jõudis ka meediasse Ranna tegemisi kajastanud lugudesse ning nüüd on see viga aeg-ajalt taas võimendunud. Rikaste TOPi tehes võtsime selle info küll Randa tutvsutanud tekstist välja, sest ei jõudnud üle kontrollida. Dividendide TOPi läks aga see info sisse ja tuli avaldada vabandus.
Kui Rand ja Tuulberg hakkasid saama Tallinna linnavalitsuselt tellimusi, siis hakkas samal ajal ringlema jutt, et soosingu põhjuseks võib olla eksharidusminister Mailis Rand, kes on Raivo Ranna tütar. Tegelikult see fakt paika ei pea. Lihtsalt keegi kuskil tegi järelduse, et kuna perenimed kattuvad ja mõlemad on ka Keskerakonnaga seotud, siis ju on tegemist isa ja tütrega. Sama seos jõudis ka meediasse Ranna tegemisi kajastanud lugudesse ning nüüd on see viga aeg-ajalt taas võimendunud. Rikaste TOPi tehes võtsime selle info küll Randa tutvsutanud tekstist välja, sest ei jõudnud üle kontrollida. Dividendide TOPi läks aga see info sisse ja tuli avaldada vabandus.
laupäev, 5. detsember 2009
Fondiinvestorite nimed ei lekkinud, me ostsime need
Reedeses Äripäevas ilmunud pensionifonde puudutavat artiklit kommenteerides on öeldud, et tegemist oli avalikkusele mitte mõeldud info lekkega ning Äripäeval õnnestus leida turvaauk, kust sai endale hankida andmeid, mida poleks tohtinud. Meid on süüdistatud, et me ei andnud sellest turvaaugust teada EVK-le, vaid kasutasime infot artikli tegemiseks. Mõned kommentaatorid on koguni nõudnud Äripäeva trahvimist.
Tänases keskpäevatunnis kolleegid Luik, Hõbemägi ja Ruussaar jõudsid koguni järelduseni, et see reedene lugu annab justiitsiminister Rein Langile taas ühe argumendi suruda läbi sedus, mis annab võimaluse sundida ajakirjanikke oma allikaid avaldama.
Reedel ilmunud Äripäev ei anna Langile mingeid täiendavaid argumente, sest tegemist polnud ei allikate varjamisega ega ka info hankimisega kuidagi ebeetilisi teid mööda. Samuti oli sellele infole ligipääs kõigil soovijatel sh meediafirmadel. Vastava pressiteate saatis EVK septembris ETV-le, BNSile, Postimehele, Eesti Päevalehele, Eesti Ekspressile. Eriti koomilin oli seetõttu reedel kuulda Eesti Ekspressist Margus Järve hädakisa teemal, millisest liftist Äripäev sellise info leidis. See info oli Margus Järve ja paljude teiste ajakirjanike arvutis olemas viimased paar kuud. Lihtsalt tasub kulutada vähem aega erinevates liftides sõitmisele, lootuses, et äkki keegi on jätnud mingid huvitavad dokumendid.
Paika ei pea ka EVK viited, justkui oleks tegemist olnud mingi lühiajalise hooldustööde järgse apsuga.
Oleme aktiivsed EVK kasutajad. EVK teenused on aga tasulised ja kuni selle aasta septembrini oli nende teenuste kasutamine ajakirjanikele väga ebamugav, sest andmeid sai tellida ainult eraisik. Ajakirjanikud pidid registrist info tellimiseks kasutama enda isiklikku pangaarvet ja kui Äripäev selle kulu neile kompenseeris, siis lisandus erisoodustusmaks ja meie raamatupidamine pidi tegelema paljude pisiarvetega. Ühe pärginu maksumus EVKs on 20 krooni.
Tegime suvel ettepaneku, et registriinfot võiks saada laadida alla ka ettevõtte kontot kasutades- Äripäeval on konto ning selle kasutamise õigus on meie esindajatel. Septembri keskel tuli EVK meie palvele vastu ja tegi e-registri kodulehele vastava täienduse. Selle kohta saatis Tex Vertmann 17. septembri hommikul välja ka vastava teate paljudele ajakirjanikele.
Oktoobris avastasime, et EVK on teinud oma registris veel ühe tänuväärse muudatuse. Kui varemalt sai esitada päringuid ainult nende aktsiaseltside omanike kohta, kelle osalus oli 10% või rohkem, siis nüüd olid avalikud ka väiksemad aktsionärid ning võlakirja- ja fondiinvestorid. Igati tänuväärne muutus, sest seni olid börsifirmade aktsionärid avalikud, aga näiteks võlakirjainvestorid ja teiste firmade väiksemad omanikud mitte.
Hakkasime seda võimalust kasutama ja reedene lugu polnud esimene, mis nende andmete abil sündis. Me ei saanud seda teha kuidagi salaja, sest esitasime EVK-le päringu, mille vastu saime küsitud raportid. EVK esitas meile iga kuu alguses eelmisel kuul tehtud päringute kohta arve, mille me tasusime. EVK-l on olemas pidev ülevaade sellest, milliseid andmeid me nende registrist küsime.
Pensioniinvestorite loo kohta vajalikud andmed tellisime EVKst oktoobri lõpus. Need saadeti meile ja peal oli suurelt trükitähtedes kiri "AVALIKUD ANDMED". Arve tasumise tähtaeg oli 15. november. Tasusime arve korrektselt, ei ole midagi varastanud.
Poolteistkuud oli EVKl teada, et need andmed on Äripäev küsinud ja et need andmed on ka meile väljastatud. Iga päringu kohta jääb neile maha märge, me hoidsime oma andmeid ka EVKs oleval Äripäeva kontol. Iga kuu lõpus tegid nad meie päringutest kokkuvõtte ja saatsid arve, kus on täpselt loetletud üles kõik meie päringud.
Neid andmeid oli võimalik küsida kõigil, kes olid valmis vastava teenuse eest EVKle maksma.
Kuigi küsisime andmed välja juba oktoobri lõpus, ei kiirustanud me selle loo avaldamisega, sest sel ajal oli aktuaalne II sambas toimuv. Planeerisime artikli teadlikult detsembri algusesse, kui on jäänud veel viimane võimalus inimestel III samba abil oma maksukoormust vähendada.
Ma ei ole päri nendega, kes väidavad, et tegemist on infoga, mida ei oleks tohtinud avalikustada. Avalikustasime reedel nimekirja nendest miljonäridest, kes kasutavad riigi poolt loodud võimalust maksta vähem tulumaksu. Lisaks näitasime kõigile lugejatele ühe maksude seaduslikult vähendamise võimaluse ning näiteks Tiina Mõis tõi välja ka selle süsteemi puudused.
Kolmas teemade ring on seotud erinevate investeerimisvõimaluste erinevate maksustamistega, mille me samuti selle looga taas tõstatasime. Tiina Mõis ja Heldur Meerits on näiteks tõenäoliselt selles edetabelis, sest juriidilise isiku ja eraisiku aktsiinvesteeringutelt teenitavat tulu maksustab riik erinevalt ja eraisikule kahjulikult.
Kui artikli alguses viidatud Langi juurde tagasi jõuda, siis pigem võiks ta Äripäeva reedese loo valguses pühkida tolmu Reformierakonna valimislubaduselt võrdustada investorite maksustamine ja näha vähem vaeva ajakirjanike allikateks olevate inimeste hirmutamisega.
Tänases keskpäevatunnis kolleegid Luik, Hõbemägi ja Ruussaar jõudsid koguni järelduseni, et see reedene lugu annab justiitsiminister Rein Langile taas ühe argumendi suruda läbi sedus, mis annab võimaluse sundida ajakirjanikke oma allikaid avaldama.
Reedel ilmunud Äripäev ei anna Langile mingeid täiendavaid argumente, sest tegemist polnud ei allikate varjamisega ega ka info hankimisega kuidagi ebeetilisi teid mööda. Samuti oli sellele infole ligipääs kõigil soovijatel sh meediafirmadel. Vastava pressiteate saatis EVK septembris ETV-le, BNSile, Postimehele, Eesti Päevalehele, Eesti Ekspressile. Eriti koomilin oli seetõttu reedel kuulda Eesti Ekspressist Margus Järve hädakisa teemal, millisest liftist Äripäev sellise info leidis. See info oli Margus Järve ja paljude teiste ajakirjanike arvutis olemas viimased paar kuud. Lihtsalt tasub kulutada vähem aega erinevates liftides sõitmisele, lootuses, et äkki keegi on jätnud mingid huvitavad dokumendid.
Paika ei pea ka EVK viited, justkui oleks tegemist olnud mingi lühiajalise hooldustööde järgse apsuga.
Oleme aktiivsed EVK kasutajad. EVK teenused on aga tasulised ja kuni selle aasta septembrini oli nende teenuste kasutamine ajakirjanikele väga ebamugav, sest andmeid sai tellida ainult eraisik. Ajakirjanikud pidid registrist info tellimiseks kasutama enda isiklikku pangaarvet ja kui Äripäev selle kulu neile kompenseeris, siis lisandus erisoodustusmaks ja meie raamatupidamine pidi tegelema paljude pisiarvetega. Ühe pärginu maksumus EVKs on 20 krooni.
Tegime suvel ettepaneku, et registriinfot võiks saada laadida alla ka ettevõtte kontot kasutades- Äripäeval on konto ning selle kasutamise õigus on meie esindajatel. Septembri keskel tuli EVK meie palvele vastu ja tegi e-registri kodulehele vastava täienduse. Selle kohta saatis Tex Vertmann 17. septembri hommikul välja ka vastava teate paljudele ajakirjanikele.
Oktoobris avastasime, et EVK on teinud oma registris veel ühe tänuväärse muudatuse. Kui varemalt sai esitada päringuid ainult nende aktsiaseltside omanike kohta, kelle osalus oli 10% või rohkem, siis nüüd olid avalikud ka väiksemad aktsionärid ning võlakirja- ja fondiinvestorid. Igati tänuväärne muutus, sest seni olid börsifirmade aktsionärid avalikud, aga näiteks võlakirjainvestorid ja teiste firmade väiksemad omanikud mitte.
Hakkasime seda võimalust kasutama ja reedene lugu polnud esimene, mis nende andmete abil sündis. Me ei saanud seda teha kuidagi salaja, sest esitasime EVK-le päringu, mille vastu saime küsitud raportid. EVK esitas meile iga kuu alguses eelmisel kuul tehtud päringute kohta arve, mille me tasusime. EVK-l on olemas pidev ülevaade sellest, milliseid andmeid me nende registrist küsime.
Pensioniinvestorite loo kohta vajalikud andmed tellisime EVKst oktoobri lõpus. Need saadeti meile ja peal oli suurelt trükitähtedes kiri "AVALIKUD ANDMED". Arve tasumise tähtaeg oli 15. november. Tasusime arve korrektselt, ei ole midagi varastanud.
Poolteistkuud oli EVKl teada, et need andmed on Äripäev küsinud ja et need andmed on ka meile väljastatud. Iga päringu kohta jääb neile maha märge, me hoidsime oma andmeid ka EVKs oleval Äripäeva kontol. Iga kuu lõpus tegid nad meie päringutest kokkuvõtte ja saatsid arve, kus on täpselt loetletud üles kõik meie päringud.
Neid andmeid oli võimalik küsida kõigil, kes olid valmis vastava teenuse eest EVKle maksma.
Kuigi küsisime andmed välja juba oktoobri lõpus, ei kiirustanud me selle loo avaldamisega, sest sel ajal oli aktuaalne II sambas toimuv. Planeerisime artikli teadlikult detsembri algusesse, kui on jäänud veel viimane võimalus inimestel III samba abil oma maksukoormust vähendada.
Ma ei ole päri nendega, kes väidavad, et tegemist on infoga, mida ei oleks tohtinud avalikustada. Avalikustasime reedel nimekirja nendest miljonäridest, kes kasutavad riigi poolt loodud võimalust maksta vähem tulumaksu. Lisaks näitasime kõigile lugejatele ühe maksude seaduslikult vähendamise võimaluse ning näiteks Tiina Mõis tõi välja ka selle süsteemi puudused.
Kolmas teemade ring on seotud erinevate investeerimisvõimaluste erinevate maksustamistega, mille me samuti selle looga taas tõstatasime. Tiina Mõis ja Heldur Meerits on näiteks tõenäoliselt selles edetabelis, sest juriidilise isiku ja eraisiku aktsiinvesteeringutelt teenitavat tulu maksustab riik erinevalt ja eraisikule kahjulikult.
Kui artikli alguses viidatud Langi juurde tagasi jõuda, siis pigem võiks ta Äripäeva reedese loo valguses pühkida tolmu Reformierakonna valimislubaduselt võrdustada investorite maksustamine ja näha vähem vaeva ajakirjanike allikateks olevate inimeste hirmutamisega.
teisipäev, 24. november 2009
Vikerraadio kommentaar: Maksukoorma tõus on Reformierakonna suurim reform
Maailmapanga ja audiitorfirma PricewaterhouseCoopersi uuringust selgus, et Eesti on ettevõtete maksukoormuse osas maailmas 180 riigi seas 131. kohal. Meie ettevõtted maksavad oma aastakasumist keskmiselt 49,1 % riigile. Järgmisel aastal muutub olukord veelgi halvemaks, sest valitsusliit on loobunud tulumaksumäära alandamisest ning kergitab kütuseaktsiisi ja elektriaktsiisi.
Uuringu tulemus oli üllatav, sest seni on Eesti maksusüsteemi kriitikud väitnud, et Eestis on ettevõtetel madal maksukoormus. Kümme aastat valitsuses olnud Reformierakond on aga end pidevalt esitlenud, kui maksude alandajat.
Tegelikkus on teistsugune. Eesti madala maksukoormuse jutt on jama, sest Reformierakonna valimisratsuks olev tulumaksumäära alandamine on kompenseeritud teiste koormiste kergitamise kaudu. Tõstetud on kaudseid makse, riigilõive ja töötuskindlustus makset.
Reformierakonna juhatuse liige, rahandusminister Jürgen Ligi ütles ettevõtete kõrget maksukoormust kommenteerides, et ta ei võtaks 131. kohta tõena, sest selles uuringus ei võeta arvesse erakindlustuse koormust. Samuti on palju olulisem üldine maksukoormus, mitte niivõrd see, kuidas koormust on jaotatud ettevõtete ja eraisikute vahel.
Ligil on osaliselt õigus. Kui võrdleme üldist maksukoormust teiste riikidega, siis on Eesti koht palju parem. Ja tõenäoliselt oleksime veelgi kehvemas seisus, kui Reformierakond poleks olnud nii kaua võimul.
Samas ei ole aga õige nimetatud uuringut eirata, sest see juhib tähelepanu olulisele probleemile. Maksude osas on Eesti riigi ettevõtlussõbralikkus loosunglik. Kui poole ettevõtja aastakasumist võtab riik erinevate maksudega endale, siis ei saa me rääkida ettevõtlust soosivast maksukeskkonnast.
Ka Eesti üldine maksukoormus on viimastel aastatel kiiresti kerkinud ja eriti märkimisväärne on see olnud ajal, kui valitsusjuhi koht kuulub Reformierakonnale. Kõige madalam ehk 30,5 protsenti oli Eesti maksukoormus 2003. aastal, kui peaminister oli Mart Laar. See tase saavutati aga paljuski tänu Reformierakonna poolt 2000. aastal jõustatud uuele tulumaksuseadusele, millega vabastati ettevõtete investeeringud tulumaksust. Ja kuigi järgnevatel aastatel on Reformierakonna eestvõttel alandatud Eestis tulumaksumäära, on maksukoormus kerkinud ning kõige järsem hüpe on toimunud just Ansipi valitsemisperioodil.
Meie selle aasta üldine maksukoormus on rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt 34,7 protsenti ja järgmise aasta maksukoormus 36,4 protsenti. Nii kõrgel oli Eesti maksukoormus viimati viisteist aastat tagasi – 1995. aastal. See tundub uskumatu, sest peaministrikoht on kuulunud erakonnale, kes on valimisloosungitel lubanud täpselt vastupidist. See erakond on olnud järgemööda kümme aastat võimul ehk saanud Eesti erakondadest kõige paremini oma lubadusi täita.
Muidugi on viimaste aastate maksutõusudel oluline mõju majanduskriisil, mis on sundinud riiki oma tulusid suurendama. Teisalt peame aga arvestama, et Ansipi valitsus hakkas maksukoormust kergitama juba 2006. aastal ehk ajal, kui majanduskasv oli kiire ning Eesti valitsus eesotsas peaministriga ei rääkinud veel midagi meid ähvardada võivast majanduslangusest. Maksukoormuse graafik näitab, et Reformierakonna madalate maksude poliitika osutus suureks ilusaks kollaseks mulliks, mis nüüd on kõva pauguga katki läinud.
Põhjus peitub selles, et Ansipi ajal on välditud maksumaksjate raha neelavate valdkondade reformimist. Täna me üritame probleemi lahendada erinevaid makse kergitades ning kasutades ühekordseid tulusid – riigifirmade dividende ja riigivara müüki. See ei ole aga jätkusuutlik.
Kui Reformierakond tõesti soovib seista ka pärast järgmisi riigikogu valimisi madalate maksude eest, siis peavad nad järgnevate aastate jooksul keskenduma avaliku teenuse odavamaks muutmisele. See tähendab, et muutusi tuleb teha meie haridussüsteemis, tervishoiusüsteemis, pensionisüsteemis ja sotsiaaltoetuste jaotamisel.
Need on valdkonnad, mis neelavad kõige rohkem maksumaksjate raha.
Kümme aastat on Reformierakonnal õnnestunud avalikkust lollitada madalate maksude jutuga ning samas on nad oma valimislubadustes jaganud sarnaselt teiste erakondadega raha vasakule ja paremale.
Kui Reformierakond soovib oma senist peamist valimisratsut kasutada ka 2011. aastal toimuvatel riigikogu valimistel, siis peavad nad olema oma nime väärilised ja näitama valimisprogrammis, kuidas nad kavatsevad avaliku sektori kulutusi vähendada. Teine võimalus on loomulikult ka. Tunnistada endale ja valijatele, et Reformierakonna viimase nelja aasta tähtsaim reform on olnud maksukoormuse kergitamine ning seda suunda jätkatakse ka uues riigikogus.
Jürgen Ligi kommentaari sel teemal saab lugeda siit
Aivar Sõerdi kommentaari saab lugeda siit
Erik Terki kommentaari saab lugeda siit
Uuringu tulemus oli üllatav, sest seni on Eesti maksusüsteemi kriitikud väitnud, et Eestis on ettevõtetel madal maksukoormus. Kümme aastat valitsuses olnud Reformierakond on aga end pidevalt esitlenud, kui maksude alandajat.
Tegelikkus on teistsugune. Eesti madala maksukoormuse jutt on jama, sest Reformierakonna valimisratsuks olev tulumaksumäära alandamine on kompenseeritud teiste koormiste kergitamise kaudu. Tõstetud on kaudseid makse, riigilõive ja töötuskindlustus makset.
Reformierakonna juhatuse liige, rahandusminister Jürgen Ligi ütles ettevõtete kõrget maksukoormust kommenteerides, et ta ei võtaks 131. kohta tõena, sest selles uuringus ei võeta arvesse erakindlustuse koormust. Samuti on palju olulisem üldine maksukoormus, mitte niivõrd see, kuidas koormust on jaotatud ettevõtete ja eraisikute vahel.
Ligil on osaliselt õigus. Kui võrdleme üldist maksukoormust teiste riikidega, siis on Eesti koht palju parem. Ja tõenäoliselt oleksime veelgi kehvemas seisus, kui Reformierakond poleks olnud nii kaua võimul.
Samas ei ole aga õige nimetatud uuringut eirata, sest see juhib tähelepanu olulisele probleemile. Maksude osas on Eesti riigi ettevõtlussõbralikkus loosunglik. Kui poole ettevõtja aastakasumist võtab riik erinevate maksudega endale, siis ei saa me rääkida ettevõtlust soosivast maksukeskkonnast.
Ka Eesti üldine maksukoormus on viimastel aastatel kiiresti kerkinud ja eriti märkimisväärne on see olnud ajal, kui valitsusjuhi koht kuulub Reformierakonnale. Kõige madalam ehk 30,5 protsenti oli Eesti maksukoormus 2003. aastal, kui peaminister oli Mart Laar. See tase saavutati aga paljuski tänu Reformierakonna poolt 2000. aastal jõustatud uuele tulumaksuseadusele, millega vabastati ettevõtete investeeringud tulumaksust. Ja kuigi järgnevatel aastatel on Reformierakonna eestvõttel alandatud Eestis tulumaksumäära, on maksukoormus kerkinud ning kõige järsem hüpe on toimunud just Ansipi valitsemisperioodil.
Meie selle aasta üldine maksukoormus on rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt 34,7 protsenti ja järgmise aasta maksukoormus 36,4 protsenti. Nii kõrgel oli Eesti maksukoormus viimati viisteist aastat tagasi – 1995. aastal. See tundub uskumatu, sest peaministrikoht on kuulunud erakonnale, kes on valimisloosungitel lubanud täpselt vastupidist. See erakond on olnud järgemööda kümme aastat võimul ehk saanud Eesti erakondadest kõige paremini oma lubadusi täita.
Muidugi on viimaste aastate maksutõusudel oluline mõju majanduskriisil, mis on sundinud riiki oma tulusid suurendama. Teisalt peame aga arvestama, et Ansipi valitsus hakkas maksukoormust kergitama juba 2006. aastal ehk ajal, kui majanduskasv oli kiire ning Eesti valitsus eesotsas peaministriga ei rääkinud veel midagi meid ähvardada võivast majanduslangusest. Maksukoormuse graafik näitab, et Reformierakonna madalate maksude poliitika osutus suureks ilusaks kollaseks mulliks, mis nüüd on kõva pauguga katki läinud.
Põhjus peitub selles, et Ansipi ajal on välditud maksumaksjate raha neelavate valdkondade reformimist. Täna me üritame probleemi lahendada erinevaid makse kergitades ning kasutades ühekordseid tulusid – riigifirmade dividende ja riigivara müüki. See ei ole aga jätkusuutlik.
Kui Reformierakond tõesti soovib seista ka pärast järgmisi riigikogu valimisi madalate maksude eest, siis peavad nad järgnevate aastate jooksul keskenduma avaliku teenuse odavamaks muutmisele. See tähendab, et muutusi tuleb teha meie haridussüsteemis, tervishoiusüsteemis, pensionisüsteemis ja sotsiaaltoetuste jaotamisel.
Need on valdkonnad, mis neelavad kõige rohkem maksumaksjate raha.
Kümme aastat on Reformierakonnal õnnestunud avalikkust lollitada madalate maksude jutuga ning samas on nad oma valimislubadustes jaganud sarnaselt teiste erakondadega raha vasakule ja paremale.
Kui Reformierakond soovib oma senist peamist valimisratsut kasutada ka 2011. aastal toimuvatel riigikogu valimistel, siis peavad nad olema oma nime väärilised ja näitama valimisprogrammis, kuidas nad kavatsevad avaliku sektori kulutusi vähendada. Teine võimalus on loomulikult ka. Tunnistada endale ja valijatele, et Reformierakonna viimase nelja aasta tähtsaim reform on olnud maksukoormuse kergitamine ning seda suunda jätkatakse ka uues riigikogus.
Jürgen Ligi kommentaari sel teemal saab lugeda siit
Aivar Sõerdi kommentaari saab lugeda siit
Erik Terki kommentaari saab lugeda siit
teisipäev, 17. november 2009
Vikerraadio kommentaar: Suur samm finantspahategude paljastamisel
Möödunud aastal Arco Vara suuromanikuks saanud Toomas Tool läheb kohtu alla seoses süüdistusega, et ta üritas Arco Vara aktsiatega manipuleerides kinnisvarafirmat üle võtta. Teine süüdistatav on endine SEB maakler Karoly Kirber, kes väidetavalt täitis Tooli korraldusi ja aitas teda.
Arco Vara on olnud ebaõnnestunud börsifirma. Kohe pärast börsile tulekut hakkas aktsia hind kukkuma. 2007. aasta lõpus läksid tülli firma asutajad ja suuromanikud Arti Arakas, Hillar-Peeter Luitsalu ning Richard Tomingas. Arakas otsustas ettevõtte juhtimisest taanduda ning kui tal tekkis võimalus oma aktsiad müüa, siis ta seda ka kohe tegi. Ostjaks oli eelmise aasta suvel Toomas Tool.
Eile avalikustatud finantsinspektsiooni ja prokuratuuri uurimisest selgub, et Luitsalu ja Tomingas olid võtnud Arco Vara aktsiate tagatisel laenu. Kui aktsia hind kukub madalamaks teatud tasemest, siis pidid mõlemad mehed leidma lisatagatisi, sest muidu oleksid aktsiad läinud müüki. Sellele infole finantsinspektsiooni kahtluse kohaselt Tool mängiski. Ta ostis Arakalt suure koguse Arco Vara aktsiaid ning asus neist osasid börsil müüma lootuses, et see kukutab aktsia hinda ning tal õnnestub endale saada ka Luitsalu ja Tominga aktsiapakk ehk firma üle võtta. Osaliselt Tooli väidetav plaan realiseerus, sest aktsia hakkas kiiresti odavnema. Luitsalu ja Tomingas suutsid aga oma osaluse säilitada, kuna pidid leidma lisatagatisi või maksid laenu tagasi.
Tegemist on Eesti börsiajaloo ühe tõsisema finantskuriteo kahtluse uurimisega. Kui peaksid leidma kinnitust prokuratuuri ja finantsinspektsiooni süüdistused, siis on Tool oma tegevusega tekitanud kahju kõigile Arco Vara investoritele. Suuromanike vahelises vägikaikaveos olid kannatajateks ka väikeinvestorid, sest nende käes olevate aktsiate väärtus langes.
Kui nad olid näiteks eelmise aasta suvel sunnitud aktsiaid müüma, siis said tõenäoliselt kahju ja võiksid nad oma kahjunõude pöörata Toomas Tooli vastu, kes selle kahju neile oma käitumisega teadlikult tekitas.
Arco Vara ümber toimunu näitab, kui olulised on börsifirmas suuromanike omavahelised suhted. Täna ma küll ei soovita inimestel kinnisvarafirma aktsiat osta, sest ettevõtte suuromanike seas on kaks vastandlikku jõudu, kes tõenäoliselt mingit koostööd firma arendamisel ei tee. Seetõttu võib eile avalikuks saanud juhtum mõjutada Arco Vara käekäiku ehk firma töötajaid, äripartnereid ja laenuandjaid.
Arco Vara aktsiaga toimunu peegeldab hästi Eesti ärieetika kehva taset. Viitab, et Arti Arakas ei suutnud Arco Vara omanikeringist lahkuda härrasmehelikult ning võis oma kibestumise teiste suuromanike peale valada välja kogu ettevõtte huve kahjustades. Samuti peegeldab see Toomas Tooli vildakat arusaama ärieetikast. Rühkides eesmärgi poole, firmas enamusosalus enda kontrolli alla saada, ei huvitanud teda väikeinvestorid, kellest ta ülbelt üle trampis.
Ebaeetilist käitumist võib heita ette ka teistele Arco Vara suuromanikele Luitsalule ja Tomingale ning ka nende tegevust ja motiive tasuks finantsinspektsioonil edasi uurida.
Minule on kogu juhtumist jäänud mulje, et saades teada Toomas Tooli plaanidest otsustas Arco Vara eelmise aasta juulis käivitada oma aktsiate tagasiostu programmi. See on börsifirmade tavapärane samm enda aktsia toetamiseks. Antud juhul võidi aga selle sammuga hoopis üritada päästa kahte suuromanikku, kelle aktsiate tagatisel võetud laenud ähvardasid hapuks minna. Tekib kahtlus, et Luitsalu ja Tomingas otsustasid enda laene või ärisid päästa börsifirma ehk kõigi teiste Arco Vara omanike abiga.
Nimetatud juhtumi puhul on veel üks suur küsimärk - SEB tegevus. Lühikese aja jooksul on see juba teine kord, kui SEB töötajat kahtlustatakse finantskuriteos. Pank on üritanud hoida väga madalat joont ning vältinud teema kommenteerimist. Panga selgitused on napid ja üldsõnalised.
SEB võlgneb aga põhjalikuma selgituse, sest prokuratuuri süüdistuse kohaselt võis see pank aidata kaasa kuriteo sooritamisele. On küll juba jõutud öelda, et milles maakler eksis, tema ju täitis ainult kliendi korraldusi. Maakleri kaitseks kõlanud väited sarnaneksid sellega, kui me asuksime palgamõrvarit kaitsma, sest ta täitis oma kliendi korraldust.
Maakler oleks pidanud informeerima oma tööandjat või finantsinspektsiooni, et tema klient soovib aktsiaturuga manipuleerida. Üllatav on ka see, et SEB ise juhtumit ei avastanud, sest maaklerite telefonikõnesid salvestatakse ning nende tegevuse üle peaks panga sees olema tõhus kontroll. Nimetatud juhtum näitab, et see järelevalve ei toiminud või siis vaatas pank oma ühe võtmekliendi Toomas Tooli tegemistele läbi sõrmede. Võib küll väita, et salvestisi asutakse kuulama alles siis, kui tekivad mingid kahtlused. Suvel Arco Vara aktsiaga toimunu aga oleks võinud SEB inimestes küsimusi tekkida, sest börsil toimusid kahtlust äratavad tehingud ning need tehti SEB vahendusel.
Eesti börsifirmade aktsiatega manipuleerimisest on Eestis räägitud palju. Seni pole aga suudetud taolisi juhtumeid tõendada. Arco Vara aktsiatega toimunu uurimine ja selle senised tulemused näitavad, et finantsinspektsioon suudab küll meie finantsmaailmas tulemuslikult järelevalvet teostada. Kui uurijatel jääb kohtus õigus, siis aitab see juhtum tulevikus hoida ära kuritegusid, millede puhul on kõige suuremateks kaotajateks väikeinvestorid.
Arco Vara on olnud ebaõnnestunud börsifirma. Kohe pärast börsile tulekut hakkas aktsia hind kukkuma. 2007. aasta lõpus läksid tülli firma asutajad ja suuromanikud Arti Arakas, Hillar-Peeter Luitsalu ning Richard Tomingas. Arakas otsustas ettevõtte juhtimisest taanduda ning kui tal tekkis võimalus oma aktsiad müüa, siis ta seda ka kohe tegi. Ostjaks oli eelmise aasta suvel Toomas Tool.
Eile avalikustatud finantsinspektsiooni ja prokuratuuri uurimisest selgub, et Luitsalu ja Tomingas olid võtnud Arco Vara aktsiate tagatisel laenu. Kui aktsia hind kukub madalamaks teatud tasemest, siis pidid mõlemad mehed leidma lisatagatisi, sest muidu oleksid aktsiad läinud müüki. Sellele infole finantsinspektsiooni kahtluse kohaselt Tool mängiski. Ta ostis Arakalt suure koguse Arco Vara aktsiaid ning asus neist osasid börsil müüma lootuses, et see kukutab aktsia hinda ning tal õnnestub endale saada ka Luitsalu ja Tominga aktsiapakk ehk firma üle võtta. Osaliselt Tooli väidetav plaan realiseerus, sest aktsia hakkas kiiresti odavnema. Luitsalu ja Tomingas suutsid aga oma osaluse säilitada, kuna pidid leidma lisatagatisi või maksid laenu tagasi.
Tegemist on Eesti börsiajaloo ühe tõsisema finantskuriteo kahtluse uurimisega. Kui peaksid leidma kinnitust prokuratuuri ja finantsinspektsiooni süüdistused, siis on Tool oma tegevusega tekitanud kahju kõigile Arco Vara investoritele. Suuromanike vahelises vägikaikaveos olid kannatajateks ka väikeinvestorid, sest nende käes olevate aktsiate väärtus langes.
Kui nad olid näiteks eelmise aasta suvel sunnitud aktsiaid müüma, siis said tõenäoliselt kahju ja võiksid nad oma kahjunõude pöörata Toomas Tooli vastu, kes selle kahju neile oma käitumisega teadlikult tekitas.
Arco Vara ümber toimunu näitab, kui olulised on börsifirmas suuromanike omavahelised suhted. Täna ma küll ei soovita inimestel kinnisvarafirma aktsiat osta, sest ettevõtte suuromanike seas on kaks vastandlikku jõudu, kes tõenäoliselt mingit koostööd firma arendamisel ei tee. Seetõttu võib eile avalikuks saanud juhtum mõjutada Arco Vara käekäiku ehk firma töötajaid, äripartnereid ja laenuandjaid.
Arco Vara aktsiaga toimunu peegeldab hästi Eesti ärieetika kehva taset. Viitab, et Arti Arakas ei suutnud Arco Vara omanikeringist lahkuda härrasmehelikult ning võis oma kibestumise teiste suuromanike peale valada välja kogu ettevõtte huve kahjustades. Samuti peegeldab see Toomas Tooli vildakat arusaama ärieetikast. Rühkides eesmärgi poole, firmas enamusosalus enda kontrolli alla saada, ei huvitanud teda väikeinvestorid, kellest ta ülbelt üle trampis.
Ebaeetilist käitumist võib heita ette ka teistele Arco Vara suuromanikele Luitsalule ja Tomingale ning ka nende tegevust ja motiive tasuks finantsinspektsioonil edasi uurida.
Minule on kogu juhtumist jäänud mulje, et saades teada Toomas Tooli plaanidest otsustas Arco Vara eelmise aasta juulis käivitada oma aktsiate tagasiostu programmi. See on börsifirmade tavapärane samm enda aktsia toetamiseks. Antud juhul võidi aga selle sammuga hoopis üritada päästa kahte suuromanikku, kelle aktsiate tagatisel võetud laenud ähvardasid hapuks minna. Tekib kahtlus, et Luitsalu ja Tomingas otsustasid enda laene või ärisid päästa börsifirma ehk kõigi teiste Arco Vara omanike abiga.
Nimetatud juhtumi puhul on veel üks suur küsimärk - SEB tegevus. Lühikese aja jooksul on see juba teine kord, kui SEB töötajat kahtlustatakse finantskuriteos. Pank on üritanud hoida väga madalat joont ning vältinud teema kommenteerimist. Panga selgitused on napid ja üldsõnalised.
SEB võlgneb aga põhjalikuma selgituse, sest prokuratuuri süüdistuse kohaselt võis see pank aidata kaasa kuriteo sooritamisele. On küll juba jõutud öelda, et milles maakler eksis, tema ju täitis ainult kliendi korraldusi. Maakleri kaitseks kõlanud väited sarnaneksid sellega, kui me asuksime palgamõrvarit kaitsma, sest ta täitis oma kliendi korraldust.
Maakler oleks pidanud informeerima oma tööandjat või finantsinspektsiooni, et tema klient soovib aktsiaturuga manipuleerida. Üllatav on ka see, et SEB ise juhtumit ei avastanud, sest maaklerite telefonikõnesid salvestatakse ning nende tegevuse üle peaks panga sees olema tõhus kontroll. Nimetatud juhtum näitab, et see järelevalve ei toiminud või siis vaatas pank oma ühe võtmekliendi Toomas Tooli tegemistele läbi sõrmede. Võib küll väita, et salvestisi asutakse kuulama alles siis, kui tekivad mingid kahtlused. Suvel Arco Vara aktsiaga toimunu aga oleks võinud SEB inimestes küsimusi tekkida, sest börsil toimusid kahtlust äratavad tehingud ning need tehti SEB vahendusel.
Eesti börsifirmade aktsiatega manipuleerimisest on Eestis räägitud palju. Seni pole aga suudetud taolisi juhtumeid tõendada. Arco Vara aktsiatega toimunu uurimine ja selle senised tulemused näitavad, et finantsinspektsioon suudab küll meie finantsmaailmas tulemuslikult järelevalvet teostada. Kui uurijatel jääb kohtus õigus, siis aitab see juhtum tulevikus hoida ära kuritegusid, millede puhul on kõige suuremateks kaotajateks väikeinvestorid.
esmaspäev, 16. november 2009
Toomas Tool ja LHV foorum ehk naised saunas rääkisid
Meie reedene artikkel Toomas Toolist ja Arco Varast, mille ilmumine sai võimalikuks tänu LHV foorumis olnud postitusele on tänase prokuratuuri pressiteate valguses tekitanud küsimuse, et kas meil oli info tänase pressiteate sisu kohta varem teada ja kasutasime foorumit ainult suitsukatteks.
Tegelikult ei olnud meil kahjuks teada täna prokuratuuri ja finantsinspektsiooni poolt Arco Vara kohta avaldatud info, sest muidu oleksime sellest ka reedel kirjutanud. Me uurisime eelmisel nädalal erinevaid kõlakaid, mille kohaselt on ühe börsifirma kohta tulemas mingi kõva uudis. LHV foorumis olnud Stefani postitus aitas meil fookuse seada Arco Varale. Samuti oli veel paar kaudsemat vihjet, et SEB ja Arco Varaga seonduvat tasub uurida. Et pressiteade ilmub esmaspäeval saime teada reedel, pärast loo ilmumist.
LHV foorum ja näiteks ka erinevatel saitidel olevate artiklite juurde jäetud lugejate kommentaarid on sageli väga heaks infoallikaks ja me jälgime neid hoolega. See on midagi sarnast vihjetega naised saunas rääkisid. Paljud ei pruugi olla õiged, aga vihjete kontrollimisel võib komistada väga huvitavate juhtumite peale.
LHV foorumi väärtus on meie jaoks veel selles, et seal võtavad sõna inimesed, kes pidevalt jälgivad väärtpaberiturul toimuvat ning seetõttu leiab sealt uurimist väärivaid vihjeid.
Arco Vara teemat uurisime aga kogemata paralleelselt - üks vihje oli mingi olulise börsifirmat puudutava uudise kohta ja teine vihje Stefani postitusest. Ühel hetkel saime aru, et need on üks ja sama asi.
Edasi proovisime endale selgeks teha, mis on Arco Vara ja Toomas Tooliga seoses toimunud. Avastasime, et millegipärast on Tool olnud aktiivne kaupleja ja vahepeal on tema osalus ka vähenenud. Mis olid Tooli motiivide, seda ei suutnud me välja selgitada. Seda teemat uurides saime ka vihje, et SEB maaklerit kahtlustatakse Arco Vara aktsiatega manipuleerimises.
Meie reedene lugu tõstatas küsimusi, mitte ei vastanud neile, aga selliste teemade puhul on pagana keeruline anda ka õigeid vastuseid.
Tegelikult ei olnud meil kahjuks teada täna prokuratuuri ja finantsinspektsiooni poolt Arco Vara kohta avaldatud info, sest muidu oleksime sellest ka reedel kirjutanud. Me uurisime eelmisel nädalal erinevaid kõlakaid, mille kohaselt on ühe börsifirma kohta tulemas mingi kõva uudis. LHV foorumis olnud Stefani postitus aitas meil fookuse seada Arco Varale. Samuti oli veel paar kaudsemat vihjet, et SEB ja Arco Varaga seonduvat tasub uurida. Et pressiteade ilmub esmaspäeval saime teada reedel, pärast loo ilmumist.
LHV foorum ja näiteks ka erinevatel saitidel olevate artiklite juurde jäetud lugejate kommentaarid on sageli väga heaks infoallikaks ja me jälgime neid hoolega. See on midagi sarnast vihjetega naised saunas rääkisid. Paljud ei pruugi olla õiged, aga vihjete kontrollimisel võib komistada väga huvitavate juhtumite peale.
LHV foorumi väärtus on meie jaoks veel selles, et seal võtavad sõna inimesed, kes pidevalt jälgivad väärtpaberiturul toimuvat ning seetõttu leiab sealt uurimist väärivaid vihjeid.
Arco Vara teemat uurisime aga kogemata paralleelselt - üks vihje oli mingi olulise börsifirmat puudutava uudise kohta ja teine vihje Stefani postitusest. Ühel hetkel saime aru, et need on üks ja sama asi.
Edasi proovisime endale selgeks teha, mis on Arco Vara ja Toomas Tooliga seoses toimunud. Avastasime, et millegipärast on Tool olnud aktiivne kaupleja ja vahepeal on tema osalus ka vähenenud. Mis olid Tooli motiivide, seda ei suutnud me välja selgitada. Seda teemat uurides saime ka vihje, et SEB maaklerit kahtlustatakse Arco Vara aktsiatega manipuleerimises.
Meie reedene lugu tõstatas küsimusi, mitte ei vastanud neile, aga selliste teemade puhul on pagana keeruline anda ka õigeid vastuseid.
Tellimine:
Postitused (Atom)